Kliimaministeeriumi asekantsler: kes ei sorteeri, maksab umbes kolm korda rohkem

Biolagunevate jäätmete konteiner. Foto: Kristjan Teedema

Neljapäeval toimus Riigikogus ringmajanduse ümarlaud, mille fookuses oli jäätmereformi mõju kohalikele omavalitsustele. Ühisel kohtumisel nõustusid Kliimaministeeriumi ja kohalike omavalitsuste esindajad, et jäätmereformi on võimalik efektiivselt läbi viia ning oluline roll saab olema koostööl.

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo andis kohtumisel ülevaate jäätmereformi olulisematest mõjudest.

«Jäätmereform toob Eesti majandusse aastas umbes 150 000 tonni uut ressurssi, suurendades jäätmete ringlussevõtu efektiivsust ja vähendades oluliselt ladestatavaid olmejäätmeid,» sõnas Jaanisoo ning lisas, et jäätmete liigiti kogumine muutub inimestele mugavaks, arusaadavaks ja rahaliselt kasulikuks.

«Kes sorteerib, selle jäätmeveoarve saab olema 3–5 eurot kuus. Kes ei sorteeri, maksab umbes kolm korda rohkem.» Olulise muudatusena rõhutas Jaanisoo ka seda, et jäätmeveoga seotud aruandlus muutub e-riigile kohaselt läbipaistvaks.

Samuti rääkis Jaanisoo omavalitsusi puudutavatest olulisematest eesmärkidest ja muudatustest.

«Kohalikul omavalitsusel on jäätmekäitluse korraldamisel oluline roll, et pakkuda inimestele terviklikku teenust ja luua ettevõtetele piisavas mahus turgu. See saab toimuda ühtsete eesmärkide alusel, mille saavutamiseks antakse omavalitsustele vajalikud võimalused,» sõnas Jaanisoo ning lisas, et eesmärkide eduka täitmise tagab ka efektiivne koostöö erinevate omavalitsuste vahel.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Rait Pihelgase sõnul on reformi läbiviimine Eestile vajalik ning takistuste asemel tuleks enam näha võimalusi. «Jäätmereformile jäetud tagasisides peegeldub teatud hirm ja see on arusaadav. Olen siiski kindel, et omavalitsused saavad jäätmereformiga hakkama. Kindlasti ei pea väiksemad omavalitsused hakkama üksi tegutsema – lahendus peitub koostöös.»

Pihelgas lisas, et omavalitsuste halduskoormuse kasv ja bürokraatia suurenemine on pigem müüt. «Meil on nii palju andmeid ja süsteeme, mille potentsiaal on hetkel kasutamata, kuid mida saab enda kasuks pöörata läbi nutikate IT-lahenduste. Nii nagu me teeme praegu näiteks puidusektoris innovatsiooni, miks ei peaks me sellega hakkama saama jäätmesektoris? Eestil on hea võimalus saada siin edunäiteks.» Halduskoormuse vähendamisel on tema sõnul tähtis roll ka õigesti sihitud investeeringutel.

Anija vallavanem Riivo Noor rõhutas koostöö olulisust elanikega. «Inimestel pole probleemi jäätmeid sorteerida, kui neile antakse selge ja arusaadav info ning mugavad võimalused. Kogukondadega tuleb kohtuda ja inimestega silmast silma rääkida. Samuti on olulised lühikesed ja lihtsad infomaterjalid,» sõnas Noor. «Minu hinnangul ei kasva omavalitsuse halduskoormus kohtkogumisele üleminekuga. Palju suurem probleem on avalike kogumiskohtadega, mille üle on võimatu järelevalvet pidada,» lisas Noor.

Ringmajanduse ümarlaud toimus riigikogu liikme Hanah Lahe eestvedamisel, kes moodustas möödunud aasta juunis ringmajanduse toetusrühma. Kohtumiste eesmärk on arutada valdkonnaga seonduvaid probleeme ja leida neile ühiselt lahendusi. Järgmine jäätmereformi teemaline ümarlaud toimub 28. mail, mil fookusesse võetakse pakendid ja pakendijäätmed.