/nginx/o/2024/05/02/16042853t1h9db3.jpg)
Esmaspäeval kohtusid Euroopa Parlamendi keskerakondlastest saadikukandidaadid Jana Toom ja Mihhail Kõlvart Tallinna Vene kultuurikeskuses valijatega. Enamik kohtumisele tulnutest olid eakad inimesed, mida isegi saalis mainiti. Kõige enam tundsid kohalviibijad huvi õigeusu kiriku ümber valitseva olukorra, Venemaa-reiside ja võimuvahetuse vastu Tallinnas.
Vene kultuurikeskuse saal oli esmaspäeval rahvast täis. Euroopa Parlamendi liikmekandidaatidega kohtumisele tulnute seas olid märgatavalt ülekaalus vanemad inimesed. Isegi üks ürituse külalistest ütles seda: «Keskerakonna valijad on enamasti vanemad inimesed.»
«Jah, see on tõsi,» vastas Mihhail Kõlvart. «Meie poolt hääletavad rohkem... Ma ei taha öelda, et eakamad, vaid pigem soliidsemas eas, suurema elukogemusega inimesed.» Tema sõnul on need väärtused, mida Keskerakond kaitseb, kogenenumale põlvkonnale mõistetavamad ja lähedasemad. Samuti rõhutas ta, et Keskerakond on kategooriliselt vastu valijate millisel tahes alusel kategooriatesse jagamisele.
Poliitikut võib mõista, ta peab mõtteid oma kuulajaskonnaga vesteldes hoolikalt sõnastama. Kuid siiski ei saa eitada sotsioloogiat. See teadus, mis pakub meile ka regulaarseid erakondade reitingute arvutusi, jagab inimesed kategooriatesse: vanuse, suhtluskeele, hariduse ja elukoha järgi.
Need on täiesti üldtunnustatud vahendid, mida sotsioloogid kasutavad – ja mitte ilma põhjuseta. Koosolekule tulnud valijad tõstatasid suures osas ühtlaadi küsimusi, millest võib ka järeldada, mis täpsemalt vanemas eas venekeelseid valijaid rohkem muretsema paneb.
«Kui vaatame globaalsete mängurite otsuste tegemise kiirust, siis seal, kus Putin või Xi Jinping väljastab dekreedi, Euroopa istub ja otsib konsensust. Kõik kriisid on juba möödas, aga me otsime ikka veel konsensust. Nii on võimatu otsuseid vastu võtta.»
Euroopa Parlamendi saadik Jana Toom.
Üheks teemaks, mis kohtumisel tõstatati, oli piiripunktide töö. Kuigi Narva piiripunkti öine sulgemine on plaanis alates 1. maist ja teiste piiripunktide osas pole sellist otsust veel langetatud, kurdeti esmaspäeval, 29. aprillil järjekordade üle, nagu oleks piir juba ööseks suletud.
«Ma pean minema Jaanilinna, kus mu ema tapeti, ja mul ei õnnestu kriminaalasja algatamist saavutada. Minu juuresolekul hakkas ühel naisel halb!» oli üks naine nördinud. «Seisin seal pikki tunde, keset sügavat ööd. Suvel sõidavad kõik lastega. See on lihtsalt irvitamine! Jumal olgu nende soomlastega! Aga meie kohalikud käivad tööl, haudadel ja oma pereasju korraldamas. Palun aidake!»
Jana Toom ütles, et ta juba tegeleb selle teemaga, kuid valitsus loobib kaikaid kodaratesse. «Kirjutan valitsusele järelepärimise. See on eurosaadiku büroo järelepärimine,» lubas Toom. «Ma tean, et saan formaalse vastuse 30 päeva jooksul, ja olenevalt sellest vastusest teen edasised sammud.»
Eurosaadiku sõnul on meie valitsus väga edukas «demonstreerima Brüsselis julgeolekukava varjus tegevust, mis rikub tavainimeste õigusi».
Toom on seisukohal, et julgeolekukaalutlustega põhjendatakse tänapäeval väga paljusid inimõiguste rikkumisi. «Seda justkui ei tohiks, aga kui turvalisuse nimel, siis võib. Me proovime. Ma luban teile, et algatan selle kirjavahetuse, kuid kas see annab tulemust, seda ei saa ma lubada,» lõpetas ta.
Jana Toom räägib siiski alati, et ta on eurooptimist ja Euroopa Liit on parim, mis Eestiga aastakümnete jooksul juhtunud on. ELi miinuseks on aga bürokraatia ja pikk konsensuse leidmise protseduur.
«Kui vaadata globaalsete mängurite otsustuskiirust, siis seal, kus Putin või Xi Jinping annab dekreedi, Euroopa istub ja otsib konsensust, oodates, millal korstnast valget suitsu tulema hakkab,» selgitas Jana Toom probleemi. «Kõik kriisid on juba möödas, aga meie otsime ikka veel konsensust. Nii on võimatu otsuseid vastu võtta.»
Toomi sõnul on Euroopas praegu alanud rahvusliku egoismi periood, seejuures on ELil juba 27 liiget ja 9 riiki liitumisjärjekorras. «Ja see lapitekk reageerib kriisidele väga aeglaselt,» ütles ta. Vaatamata sellele, et mõlemad esinejad kandideerivad Euroopa Parlamenti, oli suurem osa küsimusi Eesti ja Tallinna kommunaalteemade kohta.
«Kruvisid pingutatakse järk-järgult»
Vastates küsimusele demokraatia olukorra kohta meie riigis, ütles Mihhail Kõlvart, et riik pingutab tasapisi kruvisid ja demokraatia hääbub vähehaaval.
«Seda kinnitavad sündmused Tallinnas. Needsamad uue linnapea valimised, kui hääletati seni, kuni ta lõpuks valituks osutus... Kui tehti vaheaegu, et linnavolikogu saadikuid mõjutada,» sõnastas Kõlvart oma seisukoha.
Tõsi, Mihhail Kõlvart ei peatunud sellel, et Tallinna uue linnapea valimised toimusid Tallinna linna põhimääruse paragrahvide 43 ja 28-1 alusel ning järgisid kehtestatud korda täielikult. Ta ütles vaid, et see on autoritarismi pealetung.
«Me kõik tunneme ajalugu, me teame, et autoritaarne režiim ei tule kohe. Kruvisid pingutatakse järk-järgult. Ja nüüd ma jälgin neid protsesse,» ütles endine linnapea.
Inimestele öeldakse, et nad peavad usku muutma. See on sama, kui öelda luterlastele: „Ja nüüd naasete Vatikani!“
Keskerakonna juht Mihhail Kõlvart
«Eestis õiendatakse õigeusu kirikuga arveid!»
Kõige rohkem kulus aega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku «tagakiusamise» küsimusele, kuna selle teema juurde pöördusid tagasi nii kuulajaskond kui ka kandidaadid ise. «Miks teie erakond vaikib, kui nad õigeusukirikuga arveid õiendavad? Kui teie teda ei kaitse, kes teda kaitseb?» oli kohtumise kõige populaarsem küsimus.
Nii Jana Toom kui ka Mihhail Kõlvart pühendasid tähelepanu kirikule ja nentisid, et Keskerakond on ainus, kes sel teemal ei vaiki. «Ma arvan, et me oleme ainuke erakond parlamendis, kes ei toeta seda imelikku resolutsiooni Vene õigeusu kiriku kohta, mida neljapäeval arutatakse,» ütles Toom.
Mihhail Kõlvart selgitas kohaletulnutele, et sellel teemal võtavad keskerakondlased sagedamini sõna eestikeelses meedias. Tema sõnul räägib Keskerakond tundlikel teemadel vene valijatega vene keeles harvem, sest meil on vähem venekeelset meediat. Lisaks on venelaste seas mõistmine ja laiem toetus.
«Me räägime nendel teemadel seal, kus on rohkem kriitikat, rohkem teistsuguseid arvamusi, rohkem rünnakuid ja vastuseisu meile. Seal on vaja tõestada ja vaielda,» ütles Kõlvart. «Mul on väga selge põhimõte rääkida vene ja eesti keeles sama asja. Minu teesid ei muutu suhtluskeelest ega publikust olenevalt.»
Tema sõnul on Vene õigeusu kirikut lihtsam kaitsta vene keeles, kuid olulisem ja õigem on seda teha Eesti meedias ja eesti keeles. «Täna riik mitte lihtsalt kuulutab, et Vene õigeusu kirik Eestis peab katkestama sidemed Moskva patriarhaadiga. Riik sunnib peale, millises suunas peab Eesti õigeusu kirik minema,» ütles poliitik.
Ta rõhutas, et kui riik deklareerib, et Vene õigeusu kirik Eestis peab minema Konstantinoopoli patriarhaadi alla, siis ta sekkub õigeusu kiriku religioossesse valikusse.
«Absoluutselt puudub arusaamine, mis on õigeusk. Õigemini puudub arusaam, mis on religioon. Nad ei saa isegi aru, et see, mida nad pakuvad, on suures plaanis usuvahetus!» ütles Mihhail Kõlvart. «See tähendab, et nad ütlevad inimestele, et nood peavad oma usku vahetama. See on sama, kui öelda luterlastele: ja nüüd tulete tagasi Vatikani!»
Tema sõnul oli just seetõttu, et pealinnas oli pikka aega võimul Keskerakond, võimalik toetada õigeusu kirikut, Tallinna õigeusu kirikute remonti ja restaureerimist ning üürida õigeusu kirikule soodustingimustel ruume.
«Need on kõik asjad, mida peeti iseenesestmõistetavaks,» ütles endine linnapea. «Aga nüüd on tulnud uus võim ja see kõik tühistatakse. Kahjuks muutuvad mõned tegevused väga sageli märgatavaks alles siis, kui on, millega võrrelda.»
Puhta südametunnistusega vabadusse
Valijad olid väga mures ka Keskerakonna olukorra ja tuleviku pärast. «Mis põhimõttel Keskerakond inimesi ametikohtadele määras? Miks on nii palju reetureid?» küsis üks mees publiku hulgast. «Korteriküsimus rikkus nad ära,» tsiteeris Jana Toom mürgiselt klassik Bulgakovit. «Kui laev upub, siis mõned imetajad lahkuvad pardalt. See kehtib ka inimeste kohta.»
Toom on seisukohal, et reetureid siiski väga palju pole, sest erakonda kuulub üle 12 000 inimese. «Kui vana eliit loob mingi kilbi, millest keegi läbi ei pääse, on see muidugi halb. Miks just need inimesed lahkusid? See oli Ratase meeskond,» rääkis Toom erakonnasisesest olukorrast.
Tema sõnul oli sellel meeskonnal «mingi oma tegevuskava» ja nad viisid seda ellu. «Nüüd vaatan plakateid kirjaga «Õigele teele». Tahtsin aina seda vene keelde tõlkida. Mul tuli mõttesse enda arvates täiesti geniaalne tõlge «Puhta südametunnistusega vabadusse!».
Prügist ja aprillikuu lumest
Kuna Euroopa Parlamendi kandidaat Mihhail Kõlvart juhtis pealinna viis aastat, esitati talle küsimusi ka kommunaalteenuste kohta. «Aga kas te ise olete näinud vaeva, et linn prügist puhastada?» kõlas küsimus saalist.
«Tunnistan õigeks kriitika, et linn pole piisavalt puhas. See tähendab, et selles on süüdi linnavõim,» ütles Kõlvart. Kuid ta vaidles kõnelejale kohe vastu: «Ma tahan teile öelda, et Tallinn on üks puhtamaid Euroopa linnu!»
Teine kommunaalmajanduslik teema, mida Euroopa Parlamendi kandidaat Mihhail Kõlvart pidi kommenteerima, oli lumekoristus. Teatavasti sadas viimane aprillikuine lumi siis, kui pealinnas oli juba uus koalitsioon ja uued abilinnapead. Endine Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart oli selleks ajaks juba kaks nädalat ametist kõrvaldatud.
Publiku hulgast tuli küsimus, miks uus pealinna võim lumekoristusega hakkama ei saanud. Vastuseks rääkis endine linnapea anekdoodi selle kohta, et «Kõlvart ei saanud talvel koristamisega hakkama, aga uus valitsus ei saa sellega hakkama isegi suvel».
Portaali Rus.Postimees ajakirjanik palus selgitada, kas tänavaid poleks lumest pidanud puhastama mitte samad töövõtjad, kelle leidis eelmine võim ja kellega ta talvel koostööd tegi. Selgub, et töövõtjad tulnuks diivanitelt üles ajada ja tööle sundida, nad ise ei suutnud ilmateadet lugeda ega sellest aru saada.
«Ma tean, kuidas lumekoristus käib. See ei tähenda ainult lepinguid, seal on ka ametnikud ja nende üle järelevalvet teostavad abilinnapead. Oleks pidanud juba ööpäev enne seda, kui see kõik juhtus, telefoni teel töövõtjatega kohtuma,» selgitas endine linnapea mehhanismi. «Aga mida tehti? Ametnikud, kes selle eest vastutavad, aeti laiali ja abilinnapea ise läks puhkusele.»
Mihhail Kõlvarti sõnul ei piisa lepingutest, lisaks peab olema inimesi, kes «teevad tööd hingega, kes istuvad öösel üleval, käivad, sõidavad ise objektidele, jälgivad neid protsesse».
Kohtumise käigus kasutas ta ka üsna karme sõnu uue koalitsiooni poliitikute ja abilinnapeade kohta. «Nad ei suuda isegi midagi uut välja mõelda, kogu koalitsiooni programm on kas selle kordamine, mida keskerakondlased on juba öelnud, või lihtsalt hulk rumalusi... Midagi uut nad teha ei jõua ega tahagi,» ütles Kõlvart.
/nginx/o/2023/12/15/15781466t1h1d4e.jpg)