Peapiiskop Viilma pöördus palvega riigikogu juhatuse poole

EELK peapiiskop, Eesti Kirikute Nõukogu esimees Urmas Viilma on visiidil Istanbulis. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma saatis riigikogu juhatusele kirja palvega lükata edasi riigikogu täiskogu tänase korralise istungi päevakorda planeeritud avalduse «Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks» esimene lugemine.

«Minu palve on seotud tõsise murega, et selle avalduse arutamine Eestis tegutseva mõlema õigeusu kiriku (Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku) jaoks püha kannatusnädala suurel neljapäeval võib tõsiselt riivata Eesti õigeusklike, aga ka teiste kristlaste usulisi tundeid,» kirjutas Viilma.

Juliuse kalendri järgi, mida Eesti õigeusklikud ülestõusmispühade ja sellega seotud eelnevate ja järgnevate kirikupühade tähistamisel järgivad, on praegune nädal usuliselt kõige tõsisema sisuga.

Suurel neljapäeval, mis sel aastal on 2. mail, meenutatakse Jeesuse püha armulaua seadmist ning Juudas Iskarioti Jeesuse reeturlikku äraandmist, mis viis Jeesuse hukkamiseni ristil suurel reedel, mis on sel aastal Juliuse kalendri järgi 3. mail.

«Olen veendunud, et avaldus, mille sisu on paljude Eesti õigeusklike jaoks niigi väga raske, rõhuva ja tõsise sisuga, ei pea tingimata jõudma riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele õigeusklike jaoks kirikukalendri kõige süngematel päevadel. Selle avalduse arutamist täpselt kannatamisnädala kõige süngemal kulminatsioonihetkel võivad usklikud mõista riigi tahtliku soovina õigeusklike usulisi tundeid solvata ja usklikele inimestele haiget teha. Seda tõlgendusvõimalust on teil, hea riigikogu juhatus, võimalik vältida,» kirjutas EELK peapiiskop Viilma selgituseks.

Viilma jätkas: «Palun teil osutada oma lugupidamist ja suuremeelsust, samuti austust õigeusklike usuliste tunnete vastu ja lülitada nimetatud avaldus 2. mai riigikogu täiskogu istungi päevakorrast välja. Isegi kui see avaldus ei puuduta selle esitajate arvates Eesti õigeusklikke isiklikul tasandil, vaid on suunatud Vene Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetava Moskva patriarhaadi vastu, ei suuda suur osa õigeusklikke seda samamoodi mõista olukorras, kus avalduse esimene lugemine on sihitud kirikuaasta kõige tundlikumale hetkele.»