AVALIK KIRI ⟩ Urmas Reinsalu kutsus Kaja Kallast tagasiastumisavaldusega riigikogu ette tulema

Urmas Reinsalu kutsus Kaja Kallast tagasiastumisavaldusega riigikogu ette tulema. Foto: Konstantin Sednev

Isamaa esimees Urmas Reinsalu saatis teisipäeval peaminister Kaja Kallasele avaliku kirja, milles kutsus teda tulema tagasiastumisavaldusega riigikogu ette.

Reinsalu kiri Kallasele

Lugupeetav peaminister

Vabariigi Valitsus esitab Euroopa komisjonile stabiilsus- ja konvergentsiprogrammi, mis ei vasta tegelikkusele, sisaldades meetmeid, mida rakendada ei kavatseta.

See samm ei ole õige ja peegeldab valitsuse Eestis valetava poliitika jätkumist nüüd juba ka Euroopas.

Valedega soovite te peita valitsuse sisulise otsustusvõime puudumist.

Olukord on tegelikult paradoksaalne: vabanemisjärgses Eestis pole olnud valitsust, millel oleks nii suur parlamendi ülekaal ja mis samas ei ole võimeline suutmatuse või vastuolude tõttu otsuseid langetama.

Juba kuid on teie koalitsioonipartnerid osutanud, et oodatakse teie lahkumist sel aastal Euroopa ametikohale ning kõik otsused on takerdunud selle taha.

Ühe poliitilise liidri isiklik karjäär ei saa võtta pantvangikriisi kogu riiki.

Selle ilmselge ummikseisu lahendamiseks Soovitan Teil peaministri amet maha panna ja teha seda viivituseta.

See oleks vähemasti eelduse loomine riigi valitsemises minimaalse juhtimisvõime tagamiseks.

Eesti riik on täna halvasti juhitud.

Eelmise aasta majanduslangus oli Eestis Euroopa suurim, aasta alguse sisuga on Euroopa kõrgeim ka inflatsioon.

Võrreldes läinud suvise rahandusministeeriumi prognoosiga väheneb majanduse jooksev maht sel aastal üle kahe miljardi euro.

Valitsuse majanduspoliitika on näidanud, et töötab Eesti majanduse taastumise eesmärkidele vastu. Üheks suuremaks majanduse usaldusväärsuse probleemiks on konjunktuuriinstituudi hinnangul kujunenud valitsuse tegevus.

Valitsuse kogu rahandus- ja majanduspoliitika on seisnenud vaid uutes maksutõusudes, mis halvendavad majanduse konkurentsivõimet ning inimeste toimetulekut.

Te olete seda põhjendanud eelarvepoliitiliste eesmärkidega. Ka selles on teie valitsus läbi kukkunud nii prognoositavas 2024. aasta arvestuses kui 2025. aasta vaates.

Valitsus räägib juba pikka aega valitsemiskulude kokkuhoiust.

Tegelikkus on olnud vastupidine.

Tegin ettepaneku juba 2023. aasta sügisel koostada jooksva aasta negatiivne lisaeelarve. Siis vastas sellele rahandusminister Võrklaev, et need valitsemiskulud hoiti kokku… juba varem.

Samamoodi hoiatasin, et 2024. aasta eelarve on tulude poolt prognoositud ebarealistlik ning Isamaa pani läinud sügisel ette 2024. aasta eelarvet vähendada. Nagu näitas rahandusministeeriumi kevadprognoos, siis selleks aastaks prognoositav eelarve defitsiit kasvabki üle 3 protsendi ning valitsus kukub läbi ka enda püstitatud rahanduspoliitilises eesmärgis.

Jaanuaris kutsusin üles valitsust tegema 2024. aasta negatiivse eelarve. Vastus oli valitsuse poolt vaid aega raiskav vaikus.

Sel nädalal tuleb riigikogu ette arutamisele Isamaa ettepanek vähendada 2024. aasta eelarvet 0,5 protsendi ulatuses SKPst. Seda valitsus otsustamatuse liinist kinni pidades ei toeta.

Ühtegi sisulist otsust ei ole valitsus olnud suuteline langetama 2023. aastast üle kantavate rahaliste vahendite piiramise kohta. Siiani polegi valitsusel selle kohta ülevaadet, see loodetakse saada alles maikuus.

Valitsus raiskab aega ning tugineb läinud sügisel vastu võetud sisuliselt mittetoimivale eelarvestrateegiale, mille alusel on nüüd ka Euroopa Komisjonile esitatud eksitav info.

Töömeetodiks on valitsus valinud kord kuus toimuva arutelu, mille ainsaks tulemuseks näib olevat keerulises olukorras vaid aega võita ja otsuseid edasi lükata.

Küsimus on selles, kuhu neid otsuseid edasi lükata. Oodata kuni teie lahkumiseni valitsusjuhi ametikohalt?

See ootus on kestnud juba läinud sügisest. Valitsuspoliitikud vaatavad nurgas seistes ootavalt järgmiste kuude sündmuste poole.

Ma arvan, et sellisele absurdisituatsioonile tuleks joon alla tõmmata.

Oma kirjas puudutasin ma valitsuse halba majanduspoliitikat ja läbi kukkunud rahanduspoliitikat.

Kehvast juhtimisest tulenenud probleemide ring on paraku palju ulatuslikum, nagu majanduslikult läbimõtlematud otsused energeetikas, plaanimajanduslik käsitlus rohepöördest, kaitseväe juhataja nõuannete mittearvestamine riigikaitses, usalduskriisi süvenemine ühiskonnas.

Kokku võttes, ma soovitan Teil tulla riigikogu ette avaldusega ametist lahkumise kohta.