/nginx/o/2024/03/27/15969740t1h9548.jpg)
Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlased avaldasid kompleksuuringu aastaraporti, mis keskendub riigikaitsjate ehk ajateenijate, reservväelaste ja kaitseliitlaste riigikaitselistele hoiakutele ning ajateenijate ootustele, füüsilisele vormile ja teenistusega kohanemisele muutunud julgeolekuolukorras.
Ajateenistuse alguses on ajateenijate ootused seotud eelkõige oma individuaalse arenguga, kuid teenistuse lõpuks mõistetakse, et olulisem saavutatud eesmärk on reservväelaseks kujunemine ja riigikaitsesse panustamine. Ajateenistus avardab suhtlusringkonda, 72 protsenti ajateenijatest leidsid endale ajateenistusest häid tuttavaid, kellega soovitakse jätkata suhtlemist ka peale ajateenistuse lõppu. Kümnest ajateenijast kuus leiavad, et nad said ajateenistusest kasulikke teadmisi ja oskusi ning muutusid enesekindlamaks ja füüsiliselt tugevamaks. Siiski on ajateenistuse läbinute seas kolmandik ajateenijaid, kes peavad läbitud ajateenistust enda jaoks aja raiskamiseks, kuid seda erinevatel põhjustel. On neid, kes tulevad kõrgete ootustega teenistusse, ja on seetõttu kriitilised, kui nende ootused ei täitu. Kuid ka neid, kelle eelhäälestus teenistusse tulles on negatiivne, mis kandub üle vastumeelsusesse teenistusülesannete täitmisel ja päädib tunnetusega, et tegemist oli raisatud ajaga nende elus.
Viimase nelja aastaga on paranenud ajateenijate teenistusalased suhted ülematega, varasemast harvemini esineb ajateenijate kritiseerimist ja etteheidete tegemist. Naissoost ajateenijate arv ei ole küll aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud, kuid sellele vaatamata on meessoost ajateenijate suhtumine naiste teenistusse positiivne. Ainult üheksa protsenti ajateenijatest leiab, et ajateenistus ei ole naiste jaoks sobiv.
Kaitseväe viimaste aastate investeeringud olmetingimustesse peegelduvad selgelt vastu ajateenijate hinnangutes, nt sportimisvõimalustega on rahulolu seitsme viimase aasta jooksul kahekordistunud (38 protsendilt 76 protsendile). Ajateenijate enda hinnang oma füüsilisele vormile on jäänud samale tasemele (pooled hindavad oma füüsilise vormi heaks või üsna heaks), vaatamata sellele, et kuni 19-aastaste osakaal, kelle puhul võiks eeldada paremat treenitust ja terviseseisundit, on teenistusse tulnute seas jõudsalt kasvanud.
Ajateenijatest kolm neljandikku on ajateenistuse lõpus veendunud, et riiki tuleb kaitsta. Isiklik valmidus sõjalisse kaitsesse panustada sõltub üldisest meelsusest ajateenistusse tulekul ning riigikaitse mõtestamisest – 57 protsenti on kindlasti valmis riigikaitsesse panustama, 28 protsenti ei oska oma selget hinnangut anda ning 15 protsenti on neid, kes pigem ei panustaks. Õppustel osalenud kaitseliitlaste ja reservväelaste kaitsetahe on aga kõrge – kaitseliitlaste puhul on valmidus kindlasti või tõenäoliselt osaleda kaitsetegevuses peaaegu 100 protsenti. Maakaitseringkondadesse määratud reservväelastest on nõus kaitsetegevuses osalema 91 protsenti. Hinnates Venemaad kui julgeolekuohtu, pidas enamik ajateenijatest ja reservväelastest agressorriigi sõjalist rünnakut Eesti vastu pigem mitte eriti tõenäoliseks.
Aruanne tugineb 2022.–2023. aasta ajateenijate ja õppustele Kevadtorm 2023 ning Ussisõnad 2023 kutsutute küsitlustulemustele. Uurimisrühm tänab kõiki, kes uuringus osalesid ja andsid sellega suure panuse riigikaitse olukorra välja selgitamisse.
Alates 2016. aastast on Kaitseväe Akadeemia koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudiga teinud kaitseväe inimressurssi kompleksuuringut. Selle peamine eesmärk on süstemaatiliselt koguda ja analüüsida ajateenistuses olijate ning õppustele kutsutute arvamusi ja hoiakuid, et tagada väljaõppe parem korraldus, tõhustada juhtimist ning arendada laiemalt kaitsevaldkonda.