FOTOD ⟩ Riik saadab 350 000 euro eest Eesti kodudesse ohuteavituse brošüüre

Foto: Päästeamet

Teisipäevast kuni juuni lõpuni jõuab 581 000 Eesti kodusse ohuteavituse juhend-trükis, millest saab teada, kuidas tagada enda ning oma lähedaste turvalisus hädaolukorras või ka sõjalise kriisi korral.

Infobrošüür annab juhiseid, kuidas toimida ohusireenide käivitumise või evakuatsiooni korral ning mis on varjumise põhimõtted. Brošüüride saatmine maksab ca 350 000 eurot s.o umbes 60 senti per trükis. Saadetakse üle Eesti kõikidele leibkondadele.

Päästeameti peadirektori Margo Klaose sõnul jõuab ohuteavituse info iga Eesti kodu postkasti füüsilise trükisena, sest selline info peab olema kättesaadav ja arusaadav igale inimesele sõltumata elektri või interneti olemasolust.

Saadetavad juhised aitavad hakkama saada igas kriisiolukorras: kui oleme valmis kõige hullemaks, oleme valmis igaks kriisiks.

Päästeameti peadirektor Margo Klaos

«Riik on viimastel aastatel ohuteavituse kanaleid edasi arendanud. Samuti näeme, et taas on aeg tagada, et kõikidel meie inimestel oleks olemas värsked teadmised ja oskused kriisi korral hakkama saada,» sõnas Klaos. «Saadetavad juhised aitavad hakkama saada igas kriisiolukorras: kui oleme valmis kõige hullemaks, oleme valmis igaks kriisiks,» rõhutas päästeameti peadirektor.

Trükisest leiab ka koduste varude meelespea, evakuatsioonikoti soovitusliku sisu ning olulised telefoninumbrid ja veebilehed.

Ohuteavituse trükis täiendab uuendatud infoga 2022. aastal koostatud ja Eesti kodudesse saadetud «Ole valmis!» käitumisjuhiseid. Ohuteavituse info on kättesaadav neljas keeles – eesti, vene, inglise ja ukraina keeles. Kodudesse saadetav trükis on kolmekeelne ning ukrainakeelsed materjalid on leitavad digitaalses formaadis.

Päästeameti infobrožüüri leheküljed. Foto: Kollaaž

Trükisest saavad inimesed teada, milliseid ohuteavituse kanaleid ja viise riik kasutab ning mida nad peaksid tegema, kui kuulevad nt sireeni heli. Samuti on trükises valmistumist abistavad nimekirjas nt evakuatsioonikoti pakkimiseks või koduste varude loomiseks ning nimekiri olulistest telefoninumbritest-veebilehtedest. Saadetud trükis tuleks läbi töötada ja oma perega läbi arutada, et kuidas kriisi korral toimitakse, kuhu minnakse jne. Ja aeg-ajalt seda siis uuesti sirvida ja üle vaadata, eriti kui nt toimub peres muutusi (lisandub liikmeid, kolitakse vms).

Riik kasutab kiireks ohuteavituseks erinevaid kanaleid ja vahendeid, mille abil võimalikult palju inimesi õigeaegselt ohu eest hoiatada. Vastavalt ohu suurusele saab riik kasutada mobiiltelefonide sõnumeid (EE-ALARM), praegu on välja ehitamisel sireenide võrgustik. Vajadusel kasutab riik ka ukselt uksele teavitamist ning alarmsõidukite valjuhääldeid. Olulist rolli täidab ohuteavitusel ka massimeedia ning internet.

«Mistahes kriisi korral on Eesti elanike esimeseks kontaktpunktiks häirekeskus. Lisaks kiirabi, politsei ja pääste välja saatmisele saadame erakorraliste sündmuste ajal inimestele ka ohuteavitussõnumeid EE-ALARM ning jagame usaldusväärset infot ja käitumisjuhiseid riigiinfo telefonilt 1247,» selgitas häirekeskuse kriiside ja toimepidevuse ekspert Rein Olesk.

«EE-ALARM-i ohuteavituse saamisel tuleks järgida SMSis sisalduvaid esmaseid tegutsemisjuhiseid, mis ütlevad, kuidas ohu korral oma turvalisus tagada. Lisainfot saavad inimesed riigiinfo telefonilt 1247 või veebilehelt kriis.ee,» lisas Olesk.

Mida tasuks brošüüri lugedes teha?

Päästeametist vastati Postimehele, et kohalikust omavalitsusest tasub uurida, kus on oma kodukohas majad või need kohad, kus on olemas generaator ning saab vajadusel käia telefoni laadimas ja infot saamas. «Varjumise puhul on inimese esimene varjumiskoht tema enda kodu – selle olemasolul kelder, kui ei ole, siis sobib ka muu akendeta ruum,» lausus päästeameti pressiesindaja Berit-Helena Lamp.

«Evakuatsiooniks ette valmistumise puhul tuleb esmalt läbi mõelda oma pere vajadused ja võimalused - ehk on hoopis olemas suvila või maamaja, mida saaks ajutiseks ümberpaiknemiseks kasutada. Evakuatsioonikohad (s.o suured võimlad, saalid, kultuurimajad jms) avatakse vastavalt vajadusele,» lisas ta.

Tuleb meeles meeles pidada, et varjumine on vahetu ohu eest kiirelt ohutusse kohta minek (või jäämine – sõltub asukohast). Kui ollakse tänavale, tuleb minna avalikku varjumiskohta (maa-alused parklad, teatud hooned jms), kui kodus või töökohal, siis ikkagi jääda sinna ja mitte minna hoonest välja otsima avalikku varjumiskohta.

Evakueerumine on ümberpaiknemine ohtlikust kohast turvalisemasse paika. Selleks avab riik evakuatsioonikohad (nt võimlad jms suuri inimhulki mahutavad kohad). Neid eelnevalt ette öelda ei ole võimalik, sõltub ohust, selle piirkonnast jne. See otsustatakse jooksvalt.