Riigikontroll: Kohtla-Järve sisekontroll vaatab linnavalitsuse tegevusest mööda

Kohtla-Järve linnavalitsus. Foto: Erik Gamzejev / Põhjarannik

Sisekontroll Kohtla-Järve linnas on hõre ja vaatab linnavalitsuse ning linna teenistuste tegevusest mööda, leiab riigikontroll oma värskes auditiaruandes. Kohtla-Järve linnajuhtidel tuleks lisaks hallatavatele asutustele lasta kontrollida ka linna teenistusi ja linnavalitsust ennast, sest viimastel aastatel pole nende majandustegevust sisuliselt analüüsitud.

Kuigi auditis vaadeldud perioodil tegid mitmeid linnasiseseid kontrolle peamiselt Kohtla-Järve linnavalitsuse revidendid, harvem linnavolikogu revisjonikomisjon, toimusid need kontrollid pea eranditult linna hallatavates asutustes.

«On põhjendamatu, et linnavalitsus, kus on linnasüsteemi kõige suuremad hanked ja põhiosa kuludest, sealhulgas üle 60 protsendi majandamiskuludest, on jäänud sisekontrollist sisuliselt puutumata,» leiab riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

Hallatavate asutuste puhul on probleemiks see, et asutusi küll kontrollitakse, kuid linnajuhid ei ole kontrolli käigus tuvastatud vigu võtnud tõsiselt ja seetõttu korduvad samad vead.

Riigikontroll auditeeris Kohtla-Järve linna sisekontrollisüsteemi võrdluses kohalike omavalitsuste sisekontrollisüsteemi korraldamise soovitusliku juhendiga, mis koondab tunnustatud arusaamu omavalitsuse sisekontrollisüsteemist. Juhendiga võrreldes on Kohtla-Järvel probleeme eelkõige kontrollisüsteemi põhielementidega – riskide hindamisega, tegevuste läbipaistvusega ja nende kontrolliga.

Riigikontrolli hinnangul Kohtla-Järvel riskide hindamine sisuliselt puudub, selleta ei ole aga sisekontrollisüsteemi läbimõeldud arendamine võimalik. Süsteemi toimimist ei ole Kohtla-Järvel omal käel analüüsitud, mistõttu ei ole linnajuhtidel tervikvaadet selle puudujääkide kohta.

Riigikontroll leiab, et korruptsiooniriskide maandamiseks kehtestatud reeglistik on Kohtla-Järvel juhendiga võrreldes puudulik. Näiteks ei ole linna sisekordades reegleid, mis täpsustavad, kuidas vältida huvide konflikti korral otsuse või toimingu delegeerimist alluvale või vältida olukorda, kus töötaja täidab üksinda mõnda olulist ülesannet, tema tegevust ei kontrollita ega määrata ka asendajat, sest ta puhkab harva.

Riigikontrolli hinnangul on vähene konkurents linnavaratehingute puhul riskikoht. Auditeeritud perioodi suurimal hankel (12,5 miljonit eurot) ja suurimal linnavara müügil (0,6 miljonit eurot) saadi mõlemal juhul vaid üks pakkumus. Riigikontroll ei hinnanud tehingute õiguspärasust, kuid vaadates hanketingimusi ja teisi asjaolusid, tekib võrdluses teiste omavalitsuste praktikaga küsimus, kas konkurentsi ärakasutamiseks on Kohtla-Järve linnas tehtud kõik vajalik.

Näiteks oleks selles hankes saanud konkurentsi soodustamiseks jagada hankeobjekti nii sisu kui ka piirkonna põhjal sama hankemenetluse piires osadeks, seda soovitab ka riigihangete seadus. Kõnealuses linnavara müügitehingus oleks aga saanud müügihuvist teada anda üleriigilise levikuga väljaannetes või veebiportaalides.

Riigikontroll soovitab Kohtla-Järve linnavalitsusel hallatavate asutuste oste liita ja teha riigihangete registri kaudu keskseid hankeid, et saada rohkem pakkumusi. Praegu ostavad näiteks linna 19 haridusasutust toiduaineid, kontoritarbeid ja muud seesugust igaüks eraldi, kuigi ostude sisu asutuste kaupa kordub. Audit näitas, et enamasti ei ole hankivad asutused eelnevalt turgu uurinud ega mitut pakkumust küsinud.

Riigikontroll soovitab Kohtla-Järve linnavolikogul töötada välja sisekontrolli kord või toimemudel, mis järgib kohalike omavalitsuste sisekontrollisüsteemi korraldamise soovitusliku juhendi põhimõtteid. Selline kord on näiteks Viimsi, Saku ja Lääne-Nigula vallal, ning korra väljatöötamine on hea võimalus mõelda juhendi suunised oma töökorraldust arvestades paremini läbi ja anda neile praktiline tähendus. Kohtla-Järve Linnavolikogu lubas soovitust järgida ja esitas ühtlasi auditis välja toodud probleemide lahendamiseks riigikontrollile detailse tegevuskava.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi peab omavalitsusüksusel olema sisekontrollisüsteem. Selle olemasolu tuleb tagada valla- või linnavolikogul ning süsteemi rakendamise ja tulemuslikkuse eest vastutab valla- või linnavalitsus.