Naisliit edaspidi aasta ema ja isa ei vali

2022. aastal valis Eesti Naisliit aasta emaks Eesti Lasterikaste Perede Liidu presidendi, nelja lapse ema Aage Õunapi. Teda õnnitles ka president Alar Karis. Foto: Mihkel Maripuu

Naisliidu juhi Monika Haukanõmme (KE) sõnul lõpetab Eesti Naisliit üleriigiliselt aasta ema ja aasta isa valimise ja pidulikud kontsertaktused Estonias ning edaspidi valitakse aasta ema-isa maakondlikult, kirjutab ERRi uudistetoimetus. 

Haukanõmm rääkis Vikerhommikus, et nad on 25 aasta jooksul positiivsust külvanud terve Eesti peale ja igas Eesti punktis valitakse oma aasta ema ja isa: «Ehk ongi aeg anda teatepulk neile üle».

Tema sõnul on saadud kriitikat, et miks valitakse Eesti peale vaid üks ema või isa, kui neid on veel, mistõttu saab Haukanõmme sõnul nüüdsest parimaid isasid-emasid maakondadesse esitada. 

«36 aastat tagasi võttis naisliit endale missiooni, et emadepäevast ja isadepäevast saaks riiklik püha,» ütles Haukanõmm, lisades, et nii läkski ning et selle ajal on nad tutvustanud hoiakuid, et on oluline, et lapsed kasvaksid peres, kus on olemas mõlemad vanemad ning et ema ei ole isast sugugi tähtsam.

Kriitikat on tulnud ka presidendi poolt

Eelmisel aastal otsustas president Alar Karis, et ei väisa traditsioonilist naisliidu aasta ema aktust. Juba aasta varem ütles ta emadepäeva kontsert-aktusel Estonia kontserdisaalis otse, milliseid kitsaskohti ta naisliidu korraldatud aasta ema valimistel näeb.

Karise arvates võib naine olla aasta ema ka siis, kui ta pole abielus, mistõttu on pildilt välja jäänud üksinda lapsi kasvatavad emad, nagu ka koduvägivalla all kannatajad. Samuti märkis president, et ema rolli tuleb vaadata laiemalt ja näha emas ka naist.

Kolmandaks rõhutas Karis oma kõnes toona, et võrdsuse otsimine emade puhul ei ole kohane. «Kui saaksin, annaksin praegu aasta ema tiitli kõikidele emadele,» kõneles ta.

Varem on tiitli andmisega alt mindud

2021. aasta aprillis võttis naisliit Malle Kobinilt talle 2013. aastal omistatud aasta ema tiitli.

Kobin mõisteti 2021. aastal süüdi laste kehalises väärkohtlemises, aluseta vabaduse võtmises ja omastamises. Uurimine tuvastas viie kasulapse väärkohtlemise.

Kobin sai karistuseks nelja ja poole aastase vangistuse. Karistusest pidi ta kandma pooleaastase vangistuse. Ülejäänud neli aastat sai Kobin tingimisi viieaastase katseajaga.

«Oleme koos ülejäänud Eesti ühiskonnaga sügavalt nördinud, et üks ema on oma vastutusel olevaid lapsi nii julmalt kohelnud. Meil on väga kahju lastest, kes pidid väärkohtlemise all kannatama,» ütles pressiteate vahendusel toonane naisliidu esinaine Mailis Alt. «Selline käitumine ei ole üldse ema vääriline.»