Vaktsineerimise vähikäik Eestis toob tapvate haiguste puhangu kodulävele

laste vaktsiinid on juba nii kaua kasutusel olnud, et nende võimalikud kõrvaltoimed on väga hästi teada. Foto: Shutterstock

Vähemalt kahekümne suurema kooli jagu lapsi jäi Eestis mullu õigeaegselt kaitsepookimata, mis suurendab tõenäosust, et alistatuks peetud ja juba unustatudki haigused, mis kunagi viisid massiliselt hauda, võivad naasta.

Viljandimaal elav Anni Keskülla ei salga, et tal on oma seitsme lapse vaktsineerimise asjus mõnikord kõhklusi tekkinud. «See on inimlik, et muretsed,» ütles ta lõppeva nädala algul, oodates Prantsusmaal, et saaks pere ja loomadega sõita edasi Inglismaale. Päevaks oli teekonnal tekkinud tõrge: koer oli nõuete kohaselt vaktsineerimata.

Anni ja Tarvo Keskülla ning nende lapsed, kelle seiklusele läbi Euroopa Lõuna-Hispaaniasse sai lõppenud talvel elada kaasa tõsielusarjas «Segasummasuvila ratastel», on kõik saanud vaktsiine, mida riiklik immuniseerimiskava ette näeb. Ainult korra on sellega kaasnenud ehmatus: kui pere kuues laps sai sünnitusmajas tuberkuloosivaktsiini ning õlg, kuhu oli tehtud süst, läks kolm kuud hiljem paiste. Tekkis isegi ruutsentimeetri suurune veripunane plekk.

«See võttis korraks kõhedaks,» tunnistas Anni Keskülla. Aga perearst rahustas, et pole midagi hullu, nii võib mõnikord juhtuda. Samamoodi oli perearst kummutanud ka Kesküllade varasemaid kõhklusi: kõik vaktsiinid, mida Eestis lastele süstitakse, on juba aastaid kasutusel olnud, need on end tõestanud ning lisaks on neid aegade jooksul täiustatud.