OTSEPILT ⟩ Peaminister Kaja Kallas vastas rahva küsimustele

Peaminister Kaja Kallas. Foto: Arvo Meeks

Reedel kell 14.30 oli peaminister Kaja Kallas (RE) Facebooki otse-eetris, et vastata inimeste küsimustele.

«Kevadel on suve silmad, aga talve hambad,» alustas külmetushaigusega kimpus Kaja Kallas aprillikuist Facebooki küsimuste- ja vastustesadu.

Peamiselt tundsid Eesti inimesed muret julgeoleku üle.

Millal annab Ukraina otsustava rünnaku Venemaale? Kas sel aastal lõppeb sõda. Nii otsekoheselt uuris üks eesti mees peaministrilt. Kallas läks vastuses tagasi eelmisesse aastasse ja ütles, et tookord tegi Ukraina vea, kui räägiti avalikult kevadisest pealtungist, mis andis vastasele valmistumise edumaa.

«2024. aasta oli keeruline nii Ukrainale kui ka kogu maailmale, aga arvan, et 2025. aastal on perspektiiv juba parem. Kõik soovivad sõja lõppu, aga see peab lõppema Venemaa kaotusega, sest muidu on ohus Euroopa ja maailma julgeolekuarhitektuur,» sõnas Kallas.

Peaministrilt uuriti ka selle kohta, et kui Ukraina president paluks tal siinsete kaitseväelaste saatmist rindele, kas ta täidaks selle soovi. Kui eesti mehed pole sellega nõus, kas siis korraldatakse sundmobilisatsioon?

«Mobilisatsiooni saab välja kuulutada siis, kui on Eesti Vabariigi vastane agressioon või selle ohu korral,» resumeeris Kallas. Ta rääkis, et kaitseväelaste kasutamiseks on vaja riigikogu otsus ja tuletas meelde, et sellist mandaati on ka antud – meie kaitseväelased on osalenud erinevatel missioonidel.

«Oleme Ukraina aitamisel lähtunud sellest, mida nad on küsinud – laskemoona, õhukaitset ja relvi – erinevate abipakettidega oleme neid aidanud, nii palju, kui suudame.»

Peaminister kinnitas, et meie ja liitlased oleme tugevamad kui kunagi varem. «Oleme valmis selle rünnaku piisava pingutuse korral ära hoidma,» nentis Kallas.

Ta lisas: «Kas ma saan kindla veendumusega öelda, et Venemaa ei ründa NATOt? Seda ma öelda ei saa. Venemaa juht on näidanud, et ta on valmis igasugu hulludeks käikudeks, mis ei ole ratsionaalsed. Aga praegu me seda ohtu otseselt ei näe.» Kallas iseloomustas end loomult optimistlikuna. «Kui aitame Ukrainat piisavalt ja Venemaa selle sõja kaotab, siis sõda ei arene kuskile mujale.»

Siseteemade kohta uuriti peaministrilt, kas riik ei võiks näidata eeskuju ja ministeeriumid sulgeda oma venekeelsed koduleheküljed? Kallas toonitas, et Eesti riigi keel on eesti keel ja seda tuleb osata. «Mina olen seda meelt, et riigiasutuste koduleheküljed peaksid olema eesti keeles ja oleme järk-järgult vähendamas venekeelset infohulka,» sõnas Kallas ja lisas, et keeleruum peab olema eestikeelne. Peaminister pajatas loo, kuidas tal oli vaidlus tennisetreeneriga, kes õpetas Euroopa koolis õppivat last vene keeles, öeldes, et tollel ei lähe eesti keelt vaja. «Ma olin šokeeritud. Kui me räägime nende inimestega meie keeles, siis küll nad seda kasutavad ja oskavad,» sõnas Kallas ja rõhutas, et väikene keel on alati suurte poolt ohus.

Ta viitas lõimumismonitooringule, mille järgi on Eestis teisest rahvusest inimeste osakaal pidevalt kasvanud. «Keelt üldse mitte valdavate inimeste osakaal on langenud 20 protsendilt 4 protsendile. Olen kindel, et eestikeelsele haridusele üleminek annab jõudu juurde sellele, et lapsed, kes õpivad juba eesti keeles, ei vaja hiljem teistsugust haridust.»

Maksutõusude kohta rääkis Kallas, et lisaks kulude kokkuhoiule tuleb leida täiendavaid tulusid. «Maksutõusud ei meeldi ka mulle. Aga meil pole palju valikuid.» Ta nentis, et praegune majanduse ja julgeoleku olukord teeb olukorra omakorda keeruliseks. 

Kallaselt uuriti ka eelarve seisu kohta ja peaminister sõnas, et praegu tegelevad nad järgmise aasta riigieelarve ja riigieelarve strateegiaga. «Otsuseid tuleb teha alles augustis. Eelarve seis on väga halb,» sõnas peaminister. Ta tõi lahendustena välja tulumaksu, käibemaksu ja aktsiisi tõusu. 

Peaministril oli võimalus rääkida oma eeskujudest ja sellest, kuidasmoodi paneb ta ühiskonna end mõistma. 

«Ühte eeskuju pole kunagi olnud. Ma olen tahtnud olla ise ja omamoodi, aga paljudelt on palju õppida,» rääkis ta. Kallas sõnas, et tema koos ministrite ja riigikogulastega püüab inimestele rääkida, miks nad asju teevad. 

«Meil on ambitsioonikas valitsusprogramm – hariduses, majanduses ja keskkonnapoliitikas, et inimeste elu oleks parem, riik püsiks ja majanduslikud ressursid oleksid jätkusuutlikud,» ütles Kaja Kallas.