/nginx/o/2019/05/30/12213898t1h7f3c.jpg)
Tallinna ülikooli emeriitprofessor Mati Heidmets ütles kolmapäeval Eesti haridussüsteemi tugevustele ja kitsaskohtadele keskendunud haridusteadlaste seminaril «Eesti PISA edu võlud ja valud», et Eesti haridussüsteemi autonoomia on vedur, mis vajab remonti.
«Autonoomia idee on olnud üks meie õpisüsteemi kaubamärke ja üks veduritest, mis on meid täna siia toonud,» ütles Heidmets. Ent see on vedur, mis vajab remonti. «Ära on ununenud teine pool – ühishuvi. See, et maailmas tuleb hakkama saada ka grupi ja kogukonna liikmena. Autonoomia on ühishuvi jaoks destruktiivne,» selgitas emeriitprofessor.
Liigne autonoomia soosib Heidmetsa sõnul sedagi, et teadus- ja tõenduspõhisus seatakse kahtluse alla ja levima hakkab uhhuu-tarkus. «Kõik on eksperdid, kõik on õpetajad. Lapsevanem teab kõige paremini, suunamudija soovitas.»
Ometi on just teaduspõhisus see, mis on Eesti haridust üleval hoidnud. «Seda vedurit tuleb remontida. Vaade autonoomiale tuleb teha laiemaks, et see vedur meid edasi viiks,» nentis Heidmets. Kõiki hariduse probleeme pole aga võimalik lahendada haridussüsteemi-siseselt. Heidmets rõhutab, et haridussüsteem ei ole asi iseeneses, vaid osa suuremast mängust. «See on regionaalpoliitika. Suurt rolli mängivad tegurid ja instrumendid, mis hoiavad elus mitte ainult kooli, vaid terveid kogukondi ja ühiskonda,» lausus Heidmets.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)