Põllumajanduskoda ei toeta lühiajalist töötamist üksnes pikaajalise viisaga

Lihtsam on muidugi lüpsjad ja marjakorjajad välismaalt siia lennutada, aga meie kahanevat rahvaarvu arvestades pole see kindlasti mitte parim lahendus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ei toeta plaanitavat seadusemuudatust, mille kohaselt võib edaspidi lühiajaliselt Eestis töötada üksnes pikaajalise viisa alusel, sest see teeb raskemaks aiandussektori hooajatöödel välismaalaste kasutamise.

Eelnõu kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kelle töötamine on enne tööle asumist politsei- ja piirivalveametis registreeritud ja kellele on antud pikaajaline viisa ehk D-viisa.

Praegu kehtiva välismaalaste seaduse kohaselt võivad lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased, kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud. Seega muudatuse jõustumisel ei tohi Eestis töötada välismaalane, kes on saanud lühiajalise viisa, kellel on mõne muu Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud D-viisa, mis võimaldab Eestis viibida seaduslikult 90 päeva 180 päeva jooksul või kes külastab Eestit viisavabastuslepingu alusel.

Põllumajandus-kaubanduskoja ettepanek on jätta muutmata kolmandate riikide kodanikele kehtiv lühiajalise töötamise kord hooajatöötajatele, kuna muudatus tähendab mitme toidutootmisega tegeleva sektorile suuri kahjusid.

„Eriti suur mõju on aiandussektorile, kes suvisel hooajal sõltub suurel määral just võõrtööjõust Lisaks tasub kaaluda majanduslikke tagajärgi, mida muudatus endaga kaasa toob. Kodumaine marja-, köögi- ja puuviljakasvatus on oluliselt alla isevarustatuse taseme ning muudatus nõrgendab Eesti toidujulgeolekut veelgi. Ilma võõrtööjõuta on kodumaise köögi- ja puuvilja hind oluliselt kõrgem peamiselt kõrgemate tööjõukulude tõttu,” põhjendas põllumajandus-kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Ragnar Viikoja.

Muudatus pikendab põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul oluliselt võõramaalasest tööjõu lubade menetlemise protsessi. Lisaks suurenevad tööandja ja töötaja enda kulud. „Välismaalane peab reisima Eestisse teadmata, kas tema viisa rahuldatakse, sest tihti ei ole võimalik töötaja elukohas D-viisat taotleda,” lisas Viikoja.