Eesti, Läti ja Leedu terviseministrid allkirjastasid kolmapäeval kriisikoostöö memorandumi, mis aitab riikidel valmistuda üksteise abistamiseks võimalike tervisekriiside korral.
Balti riigid tihendavad koostööd tervisekriisideks valmistumisel
Vastastikuse mõistmise memorandumi eesmärk on lihtsustada üksteise abistamist tervishoiukriiside korral. Tihedama koostöö fookuses on tegevused, mis aitavad kriise ennetada ja nendeks paremini valmis olla. Selleks leppisid riigid kokku vahetada kriisireguleerimisega seotud andmeid, õppida üksteise kogemustest ning harjutada omavahelist koostööd kriisiolukorras tegutsemiseks. Selleks plaanitakse korraldada ühisõppusi, ekspertide vahetusi, seminare ja harjutada kriiside juhtimise koordineerimist kolme riigi vahel.
Samuti lepitakse memorandumiga omavahel kokku ettevalmistustes, mis aitavad reaalse ohu korral üksteisele abi osutada. Tulevikus võib see tähendada näiteks pandeemiaolukorras vaktsiinide ja vajalike ravimite kiiremat jagamist, kiirabi ja teiste meditsiinimeeskondade piiriülest abi, psühholoogilise kriisitoe pakkumist ja välismaise humanitaarabi operatiivsemat jagamist.
Eesti, Läti ja Leedu keskenduvad koostöös eelkõige võimalike tervisekriiside ennetuse ja nendeks valmisolekuga seotud tegevustele, aga ka kriisidele reageerimise ja nendest taastumise võimekuse suurendamisele. Memorandumi üks eesmärk on töötada välja ka ühised kriisijuhtimissüsteemid.
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul aitab tihedam koostöö meil tulevikus tervisekriisidele naaberriikidega tugevamalt vastu minna. «Inimeste tervis on meie jaoks esikohal ning üheskoos saame selle kaitsmise jaoks veelgi rohkem ära teha,» ütles Sikkut. «Võttes arvesse olukorda meie naabruses, aga ka loodusest või tavapärasest majandustegevusest tulenevaid riske ja ohte tervisele, peame olema targalt ja hästi valmistunud.»
«Arvestades, et Eesti, Läti ja Leedu on väikesed riigid ja võimalused seetõttu ahtamad, on koostöö kahtlemata see, mis tagab inimeste tervisele parima kaitse hädaolukordades. Saame oma inimestele kvaliteetsemat ja kiiremat abi pakkuda, kui oleme hästi valmistunud, kokku leppinud ja läbi harjutanud ühised tegevused ja valmis üksteist vajadusel kiirelt toetama,» lisas minister.
Tervisevaldkonnas toimib ka 2010. aastal sõlmitud ja 2022. aastal uuendatud Eesti ja Läti vaheline koostöölepe kiirabiteenuse osutamiseks piirialadel. Viimaste aastate praktika näitas, et koostöölepe on osutunud kasulikuks ja vajalikuks.