Euroopa Komisjoni aprilli rikkumisotsustest kaks puudutavad Eestit

Euroopa Komisjoni töökohaks olev Berlaymont' hoone Brüsselis. Foto: Mauro Bottaro / Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon saatis kolmapäeval Eestile kaks rikkumisotsust. Komisjoni arvamuse põhjal pole Eesti võtnud üle transpordivõrgu arendamise direktiivi ega määranud ametisse digiteenuse koordinaatorit.

Komisjoni põhjendatud arvamuse järgi ei ole Eesti oma õigusesse üle võtnud direktiivi (EL) 2021/1187, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid.

Direktiivi üks eesmärke on muuta loamenetlused ja riigihangete kord sujuvamaks ja selgemaks, et TEN-T põhivõrgu põhiprojekte saaks kiiremini lõpule viia. Direktiiv hõlmab piiriüleseid ja puuduvaid ühendusi TEN-T põhikoridorides ning koridoriprojekte, mille maksumus ületab 300 miljonit eurot.

Direktiivi Eesti riigi õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 10. august 2023. Komisjon saatis 2023. aasta septembris Eestile ametliku kirja, kuna Eesti ei olnud riiklikest ülevõtmismeetmetest teatanud.

Olles tutvunud Eesti vastustega, leiab komisjon, et direktiiv on endiselt üle võtmata. Eestil on nüüd aega kaks kuud, et võtta vajalikud meetmed ja teatada neist komisjonile. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda Eesti Euroopa Liidu kohtusse.

Komisjon saatis Eestile ka ametliku kirja, milles osutatakse, et Eesti ei ole ikka veel ametisse määranud digiteenuste määrusega ette nähtud digiteenuste koordinaatorit.

Digiteenuste määrusega loodud uute õiguste kasutamiseks on väga oluline, et igas liikmesriigis oleks täielikult volitatud digiteenuste koordinaatorid, kes tagavad kasutajatele võimaluse esitada oma elukohas kaebusi platvormide vastu, annavad välja usaldusväärse teavitaja tunnistusi ja koolitavad teadlasi.

Eestil on vastamiseks ja komisjoni osutatud puuduste kõrvaldamiseks aega kaks kuud. Kui rahuldavat vastust ei esitata, võib komisjon otsustada saata Eestile olukorra kohta põhjendatud arvamuse.

Rikkumismenetlustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Need otsused hõlmavad kõiki ELi poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada ELi õiguse nõuetekohane kohaldamine kodanike ja äriühingute huvides.