Riigikohus mõistis liiklusõnnetuse põhjustajalt kannatanule suure hüvitise

11.01.23, Tallinn. Liiklusõnnetus Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel Ääsmäe viaduktil. Omavahel põrkasid kokku sõiduauto Seat Leon ja Mercedes-Benz. Esialgsetel andmetel kaldus sõiduauto Seat vastassuunda. Õnnetuses sai viga neli inimest, kes kõik toimetati haiglasse. Fotol on politseinikud. Foto: Taavi Sepp

Riigikohtu kriminaalkolleegium mõistis esmaspäeval langetatud otsusega liiklusõnnetuse põhjustanud kaubikujuhilt õnnetuses raskeid vigastusi saanud kannatanule välja suure hüvitise.

Süüdistatav, kes juhtis maanteel kaubikut, ei arvestanud raskete tee- ja ilmastikuoludega ning sõitis liiga kiiresti. Seetõttu kaotas tema kaubik juhitavuse, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku kannatanu juhitud sõiduautoga.

Tagajärjena sai kannatanu raske tervisekahjustuse, mille ravi on kestnud aastaid, kuid tervis pole sellele vaatamata täielikult taandunud. Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid, et kannatanu tervisekahjustused põhjustasid tema elukvaliteedi märgatava ja püsiva halvenemise.

Kannatanu nõudis liiklusõnnetuse põhjustanud süüdistatavalt ja tema kindlustusandjalt mittevaralise kahju hüvitiseks 30 000 eurot, millest kindlustusandja tasus vabatahtlikult 13 500 eurot. Maakohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi ja mõistis süüdistatavalt ning tema kindlustusandjalt täiendavalt välja veel 16 500 eurot. Ringkonnakohus jättis aga täiendava kahjuhüvitise kannatanule välja mõistmata, leides, et kindlustusandja vabatahtlikult makstud summa on senise kohtupraktika valguses piisav.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas ringkonnakohtu otsuse ja jõustas maakohtu otsuse, leides, et kannatanu nõutud 30 000 euro suurust hüvitist ei saa juhtumi asjaoludel pidada ülemääraseks.

Seejuures märkis kriminaalkolleegium, et mittevaralise kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Varem mittevaralise kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused on küll üks tegur, mida kohus peab hüvitist määrates arvestama, kuid see ei ole teistest kaalutlustest tähtsam.

Lisaks selgitas riigikohus, milline tähendus on liikluskindlustuse seaduses ette nähtud niinimetatud eelduslikel mittevaralise kahju hüvitistel, mille suurus ulatub ka kõige raskemate tervisekahjustuste korral üksnes 3200 euroni. Kriminaalkolleegium märkis, et need summad on kahjuhüvitiste alammäärad.

Ei liiklusõnnetuse põhjustaja ega tema kindlustusandja vastutus kannatanule tervisekahjustusega põhjustatud mittevaralise kahju eest ei ole piiratud liikluskindlustuse seaduses sätestatud summadega. Kohus võib määrata kannatanule ka palju suurema hüvitise.