Euroopa peab aduma Venemaa hübriidsõja ohtlikkust

Foto: Shutterstock

Venemaa Ukraina-vastase agressiooni ajal on saanud liiga vähe tähelepanu Venemaa alustatud hübriidsõda demokraatlike Euroopa riikide vastu. Samas on Venemaa hübriidsõda juba päris ulatuslik ning sel on ka konkreetseid tagajärgi.

Esimene näide hübriidsõjast, mis meiegi piirkonda otseselt puudutab, on immigrantide kasutamine poliitilise relvana. Esimest korda ajaloos on näiteks Venemaa ja Soome vaheline piir täielikult suletud ja selle põhjus on Venemaa hübriidsõda Soome vastu. Venemaa suunas suurel hulgal immigrante Soome piirile, et neid siis sealt omakorda üle suruda. Selle tulemusel oli Soome sunnitud piiri täies ulatuses sulgema. Sama on toimunud juba mitu aastat Venemaa ja Valgevene koostöös Leedu, Läti ja Poola piiridel. Näiteks ainuüksi ühel nädalavahetusel üritas Valgevene-Läti piiri illegaalselt ületada peaegu 1000 inimest. See surve Euroopa riikide piiridele poliitiliselt organiseerituna Venemaa ja Valgevene poolt jätkub. Seda kõike tuleb arvesse võtta ka siis, kui EL arutab ja otsustab uusi samme immigratsioonipoliitikas. Immigratsioonivaldkonda ongi Vene-Ukraina sõja taustal lisandunud Venemaa poliitiline manipulatsioon immigrantidega. Nende õnnetute inimeste kasutamine lääneriikidele surve avaldamiseks.

Teine, ka juba paraku tulemusi andnud hübriidsõja element on valede ja pooltõdede levitamine lääne inforuumis. Kui see tegevus on edukas, mõjutab see nii avalikku arvamust kui selle kaudu ka poliitikat ja poliitilisi protsesse. Kahjuks saab viimasest ajast tuua näiteid, kuidas ka Venemaa poolt spinnitud vigased väited, et paljudes Euroopa põllumeeste hädades on süüdi Euroopa turule jõudnud Ukrainast pärit põllumajandustooted ja muud toidukaubad, on oma mõju juba avaldanud. Nimelt mõne Euroopa poliitilise jõu tegutsemise tulemusel on ELi-Ukraina põllumajandustoodete kaubandust puudutavad kokkulepped alates juunist lahjemad, kui nad seni olid. Ehk Ukraina põllumajandustooted jõuavad ELi turule senisest karmimatel tingimustel.

See on ELi poolt väga lühinägelik käik, kui ühelt poolt antakse suurt rahalist abi Ukraina majandusele, viimati otsustati 50 miljardi euro eraldamine, kuid teisest küljest tehakse takistusi ukrainlastel endil oma majandusele raha teenimisel. See on paraku ehe näide, kuidas ka Venemaa kaasabil ja Euroopas tegutsevate Vene-sõbralike organisatsioonide kaasabil on järjest enam levinud valel põhinev veendumus, et Euroopa põllumeeste hädades on süüdi Ukraina. Samas kui näiteks Venemaa põllumajandustoodete, sealhulgas teravilja eksport, millest olulise osa moodustab Ukrainast varastatud teravili, on hoopis olulisemal määral mõjutamas Euroopa põllumajandusturgu.

Võib eeldada et lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste eel sagenevad Venemaa ja tema sõprade katsed mõjutada Euroopa riikide avalikku arvamust, et selle abil saada soodsamaid tulemusi Euroopa Parlamendi valimistelt. Venemaa otsestes huvides on see, et järgmises Euroopa Parlamendis oleks nende poliitiliste jõudude ja saadikute hulk suurem, kes ei toeta Ukraina abistamist ega Venemaa survestamist. Enne juuni alguses toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi üritab Venemaa ELi liikmesriikides valimiskampaaniaid ja poliitilisi arenguid mõjutada. Paraku on see olnud kohati juba edukas. Näiteks kui vaadata hiljutisi Slovakkia presidendivalimisi ja selle kampaanias kasutuses olnud retoorikat.

Veel üks hübriidsõja element, mida oleme näinud Venemaad Euroopas kasutamas, on energia. Õnneks on nüüdseks küll tervikuna Euroopa energiasõltuvus Venemaast tunduvalt vähenenud. Ometi on siiski veel mõned riigid, näiteks Austria ja Ungari, mis ostavad jätkuvalt suurel määral Venemaalt energiat. Kuid, nagu elu on näidanud, on ka energiaga manipuleerimine olnud osa Venemaa hübriidsõja arsenalist.

Paraku on eksinud need, kes arvasid, et Venemaa kogu energia ja ressurss kulub sõjapidamisele Ukrainas ja talle ei jää muudeks sigadusteks aega. Tegelik elu on teistsugune, Venemaa on jätkuvalt võimeline pidama ka hübriidsõda ja kasutama erinevaid survevahendeid Euroopa riikide vastu. Euroopa peab seetõttu olema jätkuvalt löögivalmis ja valvas kõigi nende sammude suhtes, millega võib Venemaa meie Euroopa elukeskkonda mõjutada. Eriti tähelepanelik tuleb olla praegusel Euroopa Parlamendi valimiste eel, sest senisest Vene-sõbralikum valimistulemus hakkab reaalselt mõjutama ka Euroopa julgeolekupilti.

Ukraina vajab jätkuvalt väga suurt abi, sealhulgas sõjalist abi, et agressorriigil Venemaal ei läheks korda Ukrainas ja mujalgi Euroopas oma eesmärke saavutada. Selleks on aga vaja Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide selgeid ja põhimõttekindlaid otsuseid.

Urmas Paet
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees