«Järgmistel aastatel peaks kaitse-eelarve olema oluliselt suurem kui praegu ja siis oleks ta jälle natuke väiksem, sest me oskame arvestada, kui palju läheb hankele ja kui palju ülalpidamisele. See ei peaks olema järgmised 10 aastat viis protsenti, äkki järgmised kaks aastat viis protsenti ja siis natuke allpool,» rääkis Herem. Tema sõnul poleks tegemist lihtsalt lisaraha küsimisega, vaid konkreetselt operatsionaliseeritud vajadusega.
«Kui Venemaa tuleb Ukrainast välja, siis kulub mõni aasta end ette valmistada. Mina arvan, et meil ei pruugi olla rohkem kui kolm aastat. Oleme teinud arvutusi, aga 1,5 miljardit laskemoonast tuleb puudu,» sõnas Herem Vikerraadiole.