Eelmise istungi lõpus sai oma kaitsekõnega algust Repsi kaitsja Paul Keres, kes tõi esimese punktina välja asjaolu, et süüdistus ja süüdistuskõned on seni olnud seotud ühe tunnistajaga – Repsi endise autojuhi Urmas Koovitiga. Koovitit peab Keres aga äärmiselt ebausaldusväärseks, sest ta andis kohtus vastuolulisi ütlusi, mille kohta kinnitust saab anda vaid tema ise. «Ütlused läksid vastuollu iseendaga, teiste tunnistajate ütlustega ja läksid olulises osas vastuollu dokumentaalsete tõenditega. Tunnistajana iseloomustas teda ilmselge soov pisendada etteheiteid talle endale või asjaolusid, mis võiksid teda halvas valguses näidata,» ütles Keres.
Samuti leiab ta, et Koovitil oli selge soov Repsile kätte maksta seetõttu, et ta sunniti töölt lahkuma ning seda soovi olevat Koovit väljendanud ka teistele. «Urmas ütles, et soovib teha kõik selleks, et Repsile kätte maksta ja teda negatiivses valguses näidata,» lisas ta. «Talt küsiti faktiteadmisi, aga ta ei jätnud kordagi kasutamata võimalust öelda välja arvamust Repsi või tema kolleegide suhtes,» lisas Keres.
Töö või vaba aeg?
Täna jätkasid Repsi kaitsjad oma kaitsekõne ning Keres tõi esimesena välja vastuse kõige mahukamale osale süüdistusest. Nimelt süüdistab prokuratuur Repsi selles, et ta kasutas ministeeriumi töötajaid, ehk nõunikke ja autojuhte oma isiklike huvide tarbeks. Repsi vastu tsiviilhagi esitanud haridus- ja teadusministeerium hindas selle kogukuluks veidi rohkem kui 70 500 eurot.
Kerese sõnul leiavad nemad, et selline käsitlus on õiguslikult täiesti võimatu. Pika ja juriidilise selgituskäiguga kirjeldas Keres sisuliselt seda, et nende meelest ei saanud Reps mitte kuidagi põhjustada ministeeriumile kahju, kuna jutt käib tegevustes, mida ei olnud ministeeriumi ja töötajate vahelises lepingus sõnastatud. Nii ei olnud Repsil võimalik ka ministeeriumile rahalist kahju põhjustada.
Lihtsustatult öeldes seisneb kaitsjate väide selles, et kui Reps andis mõnele töötajale korralduse, mida ei olnud nende töölepingus kirjas, ei pidanuks ta seda üldse täitma. Kui täitiski, siis vabast tahtest. «Kui tegemist on tühise tehinguga, siis sellega ei saa üle minna ka mingit vara. Prokuratuur ja kannatanu ei ole püstitanud küsimust, et kuidas õiguslikult Repsil oli üldse võimalik seda kahju tekitada,» ütles Keres.
Samuti tõi ta välja, et poliitilised nõunikud töötasidki ministeeriumis puhtalt selleks, et ministrit aidata. Neil ei olnud muid tööülesandeid. Selliseid ütlusi andsid erinevad tunnistajad ka kohtuistungite jooksul. «Poliitilised nõunikud ei allunud HTMile (haridus- ja teadusministeerium – toim) Tegemist oli poliitiliste töökohtadaega, mida täideti erakondade kaudu,» rääkis Keres.
Lisaks on nõunikud ise kohtupingis öelnud, et Repsi isiklike asjadega tegelemise tõttu ei jäänud neil mitte ükski tööülesanne tegemata. Samas ütles näiteks Repsi endine autojuht kohtus, et Repsi ajal tegi ta mahu poolest sama palju tööd kui Jaak Aabi ja Liina Kersna ajal. «Tattar ütles, et paljud nendest abistamistest toimusid üldse töövälisel ajal. Kuidas saab käsitleda Ketly Tattari vaba aega HTMi varaliste õiguste alla kuuluvaks?,» viitas Keres Repsi endise nõuniku ütlustele.
Samuti tõi ta välja asjaolu, et kogu ministeeriumi juhtkond oli tol ajal asjaga kursis ning kiitis selle heaks. Kui ministeerium ei suutnud ise välja töötada normaalseid süsteeme, et üksikemast minister saaks töö- ja eraelu ühildada, siis ei pidanud seda tegema ka Reps ise. «Oleks pidanud ise välja töötama normaalsed süsteemid, normaalsed menetlused, normaalsed tagatised selleks, et kõikidel töötajatel oleks võimalik oma töö ja eralelu normaalselt ühildada,» ütles ta.
Kaitsjad: minister võibki isiklikke sõite teha
Repsi teine kaitsja Andri Rohtla sõnas kohtus, et prokuratuur on proovinud jätta muljet, et Reps kasutas ametiautot isiklikeks sõitudeks süsteemselt, kuigi tegelikult ta seda ei teinud. Aastate jooksul oli pikki vahemikke, kui Reps üldse autot ei kasutanud. Ta rääkis ka Õhtulehe loost, millest Repsi skandaal üleüldse alguse sai ning ütles, et meediaväljaanne kajastas oma loos kolme erinevat päeva. See ei näita aga süsteemsust.
Ühtlasi oli näiteks ühel neist päevadest Reps ise samal ajal tegelikult haiglas, mistõttu autojuhi kasutamine oli igati põhjendatud. «Prokuratuur pole süüdistuskõnes esitanud asjaolu, et Mailis Repsi lapsed liikusid reeglina ise või transportis neid mõni pereliige. Lisaks on prokuratuur kõrvale jätnud kõik nende tunnistajate ütlused, mis nende versiooni paikapidavust ei kinnita,» ütles Rohtla. Samas tõdes Rohtla ka seda, et Eestis kehtivate reeglite kohaselt ongi ministril ametiauto kasutamise õigus personaalseteks sõitudeks ning seda määratleb valitsuse määrus.
:format(webp)/nginx/o/2024/02/06/15871381t1h3575.jpg)
/nginx/o/2024/04/19/16017208t1h37c9.jpg)