Martin Helme: riigikohtus on vaja teha põhjalik kaadripuhastus

Martin Helme. Foto: Sander Ilvest

Riigikogu koalitsioonierakonnad otsustasid eile esimest korda takistada töö tõkestamist vaheaegu piirates. EKRE esimees Martin Helme ütles täna ühismeedia vahendusel, et riigikogu otsus ei tulnud ühtäkki. 

«Veebruari keskel tegi riigikohus liberaalset režiimi ulatuslikult võimestava otsuse, mis sisuliselt lõpetas obstruktsiooni võimalused. Tookord ütlesin ERR antud intervjuus järgmist: "Ei ole enam mingit varianti, et tuleb ööistungeid, sest riigikohus andis koalitsioonierakondadele blankoveksli otsustada, milliseid muudatusettepanekuid üldse menetletakse ja milliseid mitte,"» kirjutas Helme sotsiaalmeediaplatvormil Facebook

Helme sõnul on tema veebruaris öeldu paika pidanud. «Täpselt nii ongi juhtunud. Eelnõu, millega e-valimisi laiendatakse m-valimisteks ja muudetakse elektrooniline valimine veel vähem jälgitavaks ja kontrollitavaks sai meie poolt obstruktsioonilise koguse muudatusettepanekuid, kuid riigikohtu otsusele toetudes saatis komisjon saali neist ainult käputäie,» sõnas Helme. 

Helme selgitas, et ütles juba veebruaris, et riigikogus ei saa tulevikus enam vaheaegadega venitada. «Täpselt nii kolmapäeval läks. Koalitsioon otsustas, et 30 aastat Eesti parlamentaarse demokraatia osaks olnud vaheaegade võtmine, sellega ööistungite esile kutsumine ning sedakaudu koalitsioonile surve tekitamine kompromissi otsimiseks lõpetati eile ära,» sõnas Helme ning lisas, et opositsiooni peamine tööriist riigikogu tööd takistada on minevik.

EKRE esimees tuletas meelde, et ennustas juba toona, et valitsusel kaob ära vajadus siduda eelnõusid usaldushääletusega. «Mäletatavasti on riigikohtus praegu ka presidendi kaebus selle kohta, kas valitsus võib suvalisi seadusi siduda usaldusega. Ei oma mingit tähtsust, mida riigikohus selle kohta nüüd ütleb. Oma praeguse otsusega on ta valitsuselt võtnud ära igasuguse vajaduse usaldushääletusega eelnõusid siduda, sest ta võttis ära opositsioonilt võimaluse teha muudatusettepanekutega obstruktsiooni. Mida see tähendab Eesti parlamentaarsele demokraatiale, on see, et nüüd on peaaegu kõik vahendid, mis opositsioonil on viimased 25–30 aastat parlamendis olnud, ära võetud,» rääkis Helme toona.

Helme hinnangul ei tulnud eilne riigikogu otsus ühtäkki. «Demokraatia tasalülitamine on toimunud järk-järgult, samm-sammult, selles on osalenud nii opositsioonierakonnad, kui nad rikkusid traditsiooni, et suurim opositsioonipartei saab koha riigikogu juhatuses, koalitsioonierakonnad, kui nad asusid rikkuma kõiki kodukorra reegleid, president, kui ta kuulutas eelmisel kevadel välja seadused, mis võeti vastu selgelt protseduuri rikkudes ning mandaati omamata, riigikohus, kui ta andis oma otsustega liberaalsele režiimile seaduslikkuse hõngu pakkuma pidavat katet ning loomulikult ajakirjandus, kes on kõike seda võimu kuritarvitust ja õigusriigi ning demokraatia lammutamist õigustanud ning ilustanud, sest demokraatia kaitsmiseks tuleb demokraatia likvideerida ehk muidu tuleb ju EKRE,» sõnas Helme.

Täna tegi riigikohus teatavaks, et rahuldab presidendi kaebuse, millega taotleti, et jääks välja kuulutamata seadus, mis võeti vastu usaldusega sidudes. EKRE esimehe sõnul on tegemist teatriga, mis peab jätma mulje, et Eesti on toimiv õigusriik. «Paraku on tegu võikalt haisva petukaubaga. Nagu ma juba veebruaris ütlesin ei ole valitsusel ja koalitsioonil enam mingit vajadust kasutada usaldusega sidumist, sest kõik need võtted, millega opositsioon sai kutsuda esile töötakistust ja mis sunniks valitsust eelnõuga edasi liikumiseks usaldusega sidumist kasutama, on kohtu enda heakskiidul ära võetud,» kirjeldas Helme.

«Nüüd võib vabalt teeselda, et president ja kohus polegi liberaalglobalistide ringkäenduse osalised, näe, kuulutasid ju ühe täiesti ebaolulise seaduse vastu võtmise seadusevastaseks,» jätkas Helme. Tema hinnangul tegi riigikohus oma otsuse teatavaks meelega pärast seda, kui riigikogu juhatus «suure saali» enamushäältega oli ära võtnud lisaks muudatusettepanekute esitamise võimalusele ka vaheaegade võtmise võimaluse.

«Riigikohus veendus kõigepealt, et tänastel võimuerakondadel tõepoolest pole mingit vajadust usaldushääletuste järgi ja siis tegi suure žesti, et ega neid usaldushääletusi nii lihtsalt ikka teha ei tohi. See käitumine aga mitte ei kinnita kohtu sõltumatust ja erapooletust, vaid vastupidi, kinnitab, et nad on liberaalse võimukartelli oluline osa,» rääkis EKRE esimees.

Helme hinnangul on tänase otsuse valguses selge, et «aus, õiglane ja põhiseadusest lähtuv» kohus saadakse alles siis, kui riigikohtus on tehtud «põhjalik kaadripuhastus».