/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/18/16013612t1h387b.jpg)
Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem lausus tänasel Eesti Teaduste Akadeemia üldkoosolekul, et eestlased ei peaks kartma sõja tulekut, vaid sõjaks mitte valmistumist.
Herem: praegu ma ei näe sõjalist ohtu vahetult meie piiri taga (2)
Kaitseväe juhataja kinnitas, et sõjalist ohtu piiri taga praegu ei varitse. «Kui oht suureneb, siis me jõuame oranži tsooni, mis tähendab kaitsevalmiduse tõstmist ehk mobilisatsiooni,» selgitas ta.
Eestis puudutaks mobilisatsioon 43 000 sõdurit, kellele kuluks kindrali sõnul ligi kaks miljonit eurot päevas. «See ei ole väga suur raha, võrreldes sellega, mida need inimesed enam ei tooda. Soomlased ütlevad, et kui nad formeerivad 250 000 sõdurit, siis kuu aja pärast võib riik olla pankrotis.»
Heremi arvates on sõjaks valmistumine seotud ennekõike otsuste tegemisega. «Iga valitsus ja kaitseväe juhataja, sõltumata erakonnast, üritab neid otsuseid edasi lükata, sest see on majanduslikult kahjulik ning psühholoogiliselt ettearvamatu,» ütles ta.
Oma ettekandes puudutas Herem muu hulgas ka sõjavahendeid ning tõdes, et Eesti vajaks relvastust juurde. «Eestil on vaja seda, mis teeb pauku. Meil on sellest puudus ja isegi, kui meil oleks raha, siis mõningate asjade puhul saaksime need kätte aastal 2028–2029. Ma arvan, et see võib olla praegu vastutustundetu ja liiga hilja,» lausus ta.
«Võime unistada tipptehnoloogiast 2029. aastal, aga 2027. aastal meil sellest midagi kasu ei ole.»
NATO olemasolu
Kindral tunnistas, et tihtilugu uuritakse tema käest, kaua tuleb Eestil NATO tulekut rünnaku korral oodata. «See kõik on jamps. NATO on siin, ei lähe mitte kuskile, kasvab suuremaks ja saavutab enne [ohtu] oma õiged mõõtmed.»
Tema sõnul ei vaja Venemaa oma rünnaku ettevalmistamiseks aastaid. «Sõjamasin töötab Venemaal nii hästi, et kui ta tahab teha lihtsalt ühe kuuajase sõjalise operatsiooni Eesti, Läti või Leedu vastu, siis ei ole vaja mingisugust erilist ettevalmistust.»
Herem ei kahtle, et Venemaa valmistub aktiivselt sõjaks. «Mina olen näinud NATO plaane. Mitte ühtegi sellist plaani ei ole, kus sinised nooled läheksid üle Venemaa piiri enne tema agressiooni. Ta võiks olla täitsa kindel, et NATO ei ründa, aga tema ikkagi valmistub sõjaks,» ütles kindral.
Heremi sõnul püüab Venemaa tekitada ümberringi teadlikult tüli, mille eesmärk on tekitada pingeid. Teiste näidete kõrval puudutas ta ka siseminister Lauri Läänemetsa auto kahjustamist, pidades juhtunut sabotaažiks.
Kaitseplaanid
Kindral lausus, et NATO-l on nüüdseks välja kujunenud kindel plaan, mida ohu korral rakendada. «Sellele [plaanile] peaks järgnema aga investeeringud, millega on praegu kehvasti. Ma arvan, et see on üks põhjus, miks me ei heidutanud NATOna Venemaad Ukrainale kallale tungimast. Venemaa nägi, et Ukraina ei valmistu sõjaks, aga ta nägi, et ka NATO ei valmistu.»
Herem usub, et Venemaa ei oodanud nii suurt abi, mida Ukrainale teised riigid andsid.
Tema hinnangul on oluline mõista, et kõikide tehtud otsuste mõju jõuab kohale hiljem. «See on väga ohtlik. Ma ei saa öelda, et meie ettevalmistus NATOga aitab midagi ära hoida, sest hullumeelset [Venemaad] ei saa heidutada.»
Siiski annab Herem mõista, et Eesti olukord on samuti julgem pärast põhjanaabrite NATOga liitumist. «Kui Venemaa tuleb Eesti territooriumile, siis me peame lahinguid siin ja peatame nad jalaväe ning liitlaste tankidega. Need, kes püüavad meid 50 või 100 kilomeetri pealt mõjutada – need me laseme puruks. Me ei hävita neid mitte Rakveres või Narvas, vaid Ivangorodis, Petseris või kuskil seal,» ütles ta.
«Kui käivad mingisugused legendid, et oleme ostnud Ameerikalt ja Iisraelilt asju, millega me ei tohi üle piiri lasta, siis see ei vasta tõele,» selgitas Herem.
Õhutõrje
Heremi sõnul saab Ukraina näitel öelda, et õhutõrje ei päästa kõige eest. «Mõni aasta tagasi läks poliitikutega veidi madinaks, sest nad ütlesid, et õhutõrjet pole. Ausalt öeldes keskmaa õhutõrje on Shahedi [drooni] vastu liiga kallis lõbu,» ütles ta. Kindrali sõnul tuleks selle asemel keskenduda hoopis raskekuulipildujatele ja kahuritele.
«Me peame mõtlema teistmoodi. Muutust riigikaitse mõttes oleks meil vaja teha väga tõsiselt,» lausus kindral. «Praegu ei ole seis halb – me ei peaks kartma sõja tulekut, vaid seda, et me selleks ette ei valmistu.»