Riigikohus saatis seaduse tagasi: presidendi taotlus rahuldati

Riigikohus Foto: Kristjan Teedema

Eelnõu usaldusküsimusega sidumine ei tohi ülearu sekkuda riigikogu ja selle liikmete otsustusvabadusse, rõhutab riigikohus täna avaldatud otsuses.

President Alar Karis pöördus riigikohtusse ja taotles riigikogus 18. detsembril 2023 muutmata kujul (teist korda) vastu võetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. President leidis, et vaidlusaluse seaduse vastuvõtmise menetlus ei olnud põhiseadusega kooskõlas – valitsus sidus seaduse eelnõu alusetult usaldusküsimusega, piirates nii ülemäära riigikogu pädevust ja parlamendiliikmete õigusi.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas täna avaldatud otsuses, et ehkki põhiseadus ei näe ette sõnaselgeid tingimusi, millele eelnõu usaldusküsimusega sidumine peab vastama, ei tähenda see, et valitsus võiks eelnõusid usaldusküsimusega siduda piiramatult.

Eelnõu usaldusküsimusega sidumine kärbib võimalusi parlamentaarseks aruteluks, sest sellega väheneb parlamendiliikmete võimalus esitada ja arutada muudatusettepanekuid ning sel viisil seadusandluses osaleda, selgitas riigikohus.

Samuti kerkib konkreetse eelnõuga lahendatavate probleemide asemel esiplaanile küsimus, kas valitsus peab tagasi astuma. Kuna eelnõu usaldusküsimusega sidumine tähendab valitsuse sekkumist seadusandliku võimu teostamisse, saab see obstruktsiooni ületamiseks toimuda üksnes juhul, kui parlamendil endal ei ole võimalik takistust tõhusalt kõrvaldada.

Kolleegium leidis, et kuna obstruktsioon seisnes eelnõule üksteist välistavate muudatusettepanekute ohtras esitamises, saanuks riigikogu selle ise tõhusalt ületada, hääletades muudatusettepanekute üle nende kogumis. Erinevalt eelnõu usaldusküsimusega sidumisest ei oleks need meetmed toonud kaasa kõigi riigikogu liikmete õiguste ühetaolist piiramist, vaid oleks piiranud üksnes obstruktsiooni kasutanute õigusi.

Riigikohus siiski hoiatas, et obstruktsiooni ületamiseks võetavad meetmed ei või ulatuda riigikogu (vähemuse) liikmete mandaadist tulenevate õiguste põhjendamatu ega ülemäärase piiramiseni.

Riigikohus rahuldas presidendi taotluse ja tunnistas seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. Kolleegiumi hinnangul olnuks selle eelnõu menetluses kasutatud obstruktsioon ületatav muul viisil. Ka valitsuse väidetud ajasurve ei olnud sel juhul piisavalt kaalukas, et muuta eelnõu vastuvõtmine vältimatuks ja õigustada eelnõu usaldusküsimusega sidumisest tulenevaid riiveid.