Riigikogu lõpetas m-hääletamist võimaldava eelnõu teise lugemise

Mobiiltelefon. Pilt on illustreeriv Foto: Pexels / CC0 Licence

Riigikogus läbis kolmapäeval teise lugemise eelnõu, mis muudab selgemaks elektroonilise hääletamise regulatsiooni ning loob tulevikus võimaluse valimistel ka mobiiltelefoniga hääletada.

Valitsuse algatatud riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga kõrvaldatakse viimastel valimistel e-hääletamise regulatsioonis ilmnenud kitsaskohad, millele on tähelepanu juhtinud Riigikohus. Läbipaistvuse suurendamiseks tuuakse eelnõu kohaselt seaduse tasemele seni vabariigi valimiskomisjoni (VVK) otsustega kehtestatud regulatsioon.

Põhiseaduskomisjon viis teiseks lugemiseks eelnõusse muudatuse, mille kohaselt jääb VVK-le õigus kehtestada oma otsusega elektroonilise hääletamise tehnilised nõuded, kuivõrd e-hääletamise korraldus võib aja jooksul muutuda. Muudatuse kohaselt kehtestab VVK oma otsusega ka valija tuvastamiseks kasutatavad e-identimise süsteemid. See loob tulevikus hääletajatele võimaluse end Smart-ID abil tuvastada. Praegu on e-hääletamiseks vaja turvalist internetiühendusega arvutit ja kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti koos lugejaga või mobiil-IDd.

Samuti tegi komisjon eelnõusse muudatuse, millega sätestatakse selgelt võimalus kasutada edaspidi valimistel m-hääletamist. Muudatuse kohaselt hindab tehniliste lahenduste sobivust VVK enne iga valimist ning määratleb kasutatavad operatsioonisüsteemid oma otsusega. Eelnõus täpsustatakse, et valijarakendus luuakse eelkõige levinumatele arvuti operatsioonisüsteemidele ja kontrollrakendus levinumatele mobiilseadmete operatsioonisüsteemidele, viimastele võib eelnõu kohaselt luua ka valijarakenduse.

Nii Smart-ID kasutamist kui ka m-hääletamist võimaldavad muudatused on kavandatud jõustuma oktoobris, seega juuni algul toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel neid võimalusi kasutada veel ei saa.

Lisaks täpsustab eelnõu riigi valimisteenistuse ülesandeid ja vastutust valimistega seonduvate infosüsteemide arendamisel ja haldamisel, samuti sätestatakse seaduses Riigi Infosüsteemi Ameti roll. Valimisteenistusel on eelnõu kohaselt õigus kaasata valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse ka teisi pädevaid asutusi ja isikuid.