/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2009/02/09/130525t1hef8f.jpg)
Mullu sai 902 inimest maksimumsummas vanemahüvitist, võrreldes 2007. aastaga on nende arv pea kahekordistunud. Tänavu jaanuaris laekus vanemahüvitise maksimum juba 955 inimese arvele.
Ligi tuhat peret said maksimum-vanemahüvitist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal maksti iga kuu keskmiselt 17 000 kuni 18 000 inimesele vanemahüvitist, neist 902 inimest said seda maksimumsuuruses ehk 24 771 krooni, teatas sotsiaalkindlustusamet.
Võrreldes 2007. aastaga mullu kasvas pea kahekordselt maksimumsuuruses vanemahüvitise saajate arv, siis oli neid 514. Selle aasta jaanuaris oli maksimumhüvitise saajaid juba 955, kusjuures nende seas oli 142 isa.
Kõige enam ehk ligi 56 protsenti oli eelmisel aastal vanemahüvitise saajate seas neid, kes said seda ühe kalendrikuu tulu suuruses ning keskmiselt oli see summa ligi 11 000 krooni.
Alampalga suuruses hüvitist sai 3993 inimest ja nad moodustasid ligi veerandi vanemahüvitise saajatest.
Arvukalt oli mullu ka neid, kes said miinimummääras nn emapalka. 3600-kroonise toetusega tuli leppida 2773 inimesel, kes moodustasid saajate koguarvust 15 protsenti.
Maksimummääras vanemahüvitist sai iga kahekümnes vanem ehk neid oli kõigi taotlejate seas viis protsenti.
Enamasti said vanemahüvitist emad, kuid enam kui 17 000 saaja seas oli ka 748 isa ja 24 hooldajat.
Kokku kulutas riik mullu 1,8 miljardit vanemahüvitise maksmisele. Lastetoetust maksis riik samal ajal ligi 265 000 lapsele ning selleks kulus 1,12 miljardit.
Selle aasta algusest kasvasid vanemahüvitise määrad. Maksimumhüvitis on nüüd 30 729 krooni ning miinimum 4350 krooni. Selleks aastaks on vanemahüvitiseks ette nähtud 2,2 miljardit krooni ja lastetoetuste maksmiseks ligi 1,6 miljardit.