GALERII JA VIDEO ⟩ Keskerakond kahtlustab, et Tallinna linnapea valimistel märgistati sedeleid, volikogu esimehe sõnul probleemi pole

Keskerakondlase Marek Jürgensoni teatel märgistati pühapäeval Tallinna linnapea valimistel kahes viimases valimisvoorus sedeleid. Seega märgiti Postimehele, et sellega on rikutud hääletamise salajasust. 

Kolmapäeval vaatasid Keskerakonna saadikud koos linnaametnikega hääletussedelid uuesti üle ning avastasid, et kolmanda vooru valimissedelitel ilmneb korrapära, mis viitab sellele, et sedelid on teadlikult märgistatud ning seega oleks rikutud hääletamise salajasuse nõuet.

Volikogu Keskfraktsiooni liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul ilmnes sedelite uurimisel korrapärasus, mida saab seletada ainult valimiste salajasuse nõude rikkumisega. Osadel sedelitel oli ristike tehtud selleks mõeldud kasti ülemisse paremasse, teistel näiteks alla vasakusse nurka jne. Erinevalt märgistatud sedelite arv klappis ka tänaste võimufraktsioonide liikmete arvuga.

Tehniliselt võttes polnud sedelid rikutud, kuid volikogu keskerakondlasest aseesimehe Marek Jürgensoni sõnul tõuseb küsimus, kas sellise käitumisega on tagatud hääletamise salajasus.

Nõuavad uusi valimisi

Kovalenko-Kõlvart rääkis, et sedelite üle vaatamine mõni päev pärast valimisi on tavaline. «Vaatasime esimese vooru sedeleid, seal olid ristid märgitud nagu ikka hääletuste puhul. Järgmisena vaatasime teise vooru sedeleid. Seal oli kuskile märgitud rist ja kuskile linnuke. Aga sellest me ei teinud suurt järeldust, sest inimesed võivadki erinevalt märkida,» kirjeldas Kovalenko-Kõlvart. 

Linnapea valimist seadus ei reguleeri

Linnapea valimist seadus ei reguleeri. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette, et hääletamine volikogu valimistel peab olema salajane, aga valimisseaduste nõuded hääletamise läbiviimise kohta siin ei kohaldu.

Valimisseaduste mõttes tähendab hääle salajasus seda, et isiku valikut ei ole võimalik seostada isikuga, mis omakorda võimaldab valijal tahet vabalt väljendada. Valimiste läbiviija kohustus on tagada võimalus salajaseks hääletamiseks ja lugeda sedelid anonüümselt. Hääletamise hetkel (hääletamiskabiinis) ega sedeli kasti laskmisel ei tohi kontrollida, kuidas valija sedeli täidab. Valimisseadused ei sätesta, et hääletamissedeli märgistamine toob kaasa hääletamissedeli kehtetuse ja kui sellisel sedelil on valija selge tahe näha, siis sellised sedelid loetakse ning lähevad arvesse.

Arne KoitmäeRiigi valimisteenistuse juht

Kolmandas voorus märkasid nad aga erinevaid märkimismooduseid, mida oli kokku neli. «Vastavalt fraktsioonile oli ristike märgitud mitte keskele, vaid nurkadesse,» ütles Kovalenko-Kõlvart. 

«Rist peab olema kindlalt kasti sees, kuid kui vaadelda lähemalt, siis on näha selgelt mustreid. Tavaliselt, kui me käime hääletamas, siis me märgime risti kasti keskele. Ei märgi kuskile nurka,» selgitas Kovalenko-Kõlvart. Siis nad hakkasid vaatama fraktsioonide suurust ning seda, kui palju oli tehtud ristikesi kindlasse nurka. 

Mõisa valiti värviliste markeritega

Sarnane juhtum leidis aset ka Jüri Mõisa (Isamaa) linnapea ametisse kinnitamisel 4. novembril 1999. aastal, kus ma olin volikogu istungi häältelugemiskomisjoni esimees.

Esimesel hääletusel sai Mõis vaid 32 häält (siis oli vaja 33 häält 64st). Arvatavasti rikkus oma sedeli Mõisa eksabikaasa Tiina Mõis (Isamaa). Seejärel kuulutas linnavolikogu esimees Rein Voog (RE) välja teise vooru, kuhu pääsesid seaduse järgi kaks enim hääli saanud kandidaati.

Teises voorus jagati kolmikliidu fraktsioonide saadikutele värvilised markerid, millega tuli sedelit täita. Isamaale punane, Mõõdukatele roheline, Rahva Usaldusele sinine. Selle kohta ma väljendasin protesti hääletamise saladuse rikkumise tõttu. Saadikute enamus seda protesti ei rahuldanud ja küsimus jõudis välja kuni riigikohtuni, mis ei võtnud seda arutusele.Pavel StarostinEndine linnavolikogu aseesimees

Tema sõnul pöörduvad nad sellega ka õiguskantsleri poole ja ilmselt koostatakse see taotlus neljapäeval, kui fraktsioon kokku tuleb. Kovalenko-Kõlvart leiab, et linnapea valimised tuleks uuesti korraldada. «Et olla aus ja riigimehelik oma elanike suhtes, siis seda vast ootaksid ka elanikud,» leiab ta. «See on ka uuele linnavalitsusele parem, sest praegu kõike arvestades on neil silt küljes, et see on valedel põhinev valimine. Uus koalitsioon lubas tuua uut euroopalikku ja läbipaistvat juhtimisstiili, aga kahjuks näitavad need ebademokraatlikud ja mõjutatud valimised vastupidist juhtimisstiili,» lisas ta.

Volikogus valitseb konfliktne õhkkond

Linnavolikogu esimees Maris Sild (SDE) ütles, et sedelite küsimusest rohkem häirib seda see, kuidas keskerakondlased täna hommikul volikogus käitusid. «Ausalt öeldes olin ma väga häiritud sellest, kuidas täna siia volikogu majja tungiti. Volikogu aseesimees, kes on ka keskfraktsiooni liige, lõi ukse lahti ja nõudis sedeleid. Tavaliselt tehakse sedelite kontrollimist kõikide fraktsioonide esindajate juuresolekul,» lausus Sild.

«Ma usun, et sedeleid kuidagi muudetud ei ole. Meenutan, et linnapea valimise komisjonis olid kõikide kohal olnud fraktsioonide esindajad ja seda juhtis keskerakondlane Helve Särgava. Ja see, kus need ristikesed valimissedelil asetsevad, kas kasti ülemises või alumises nurgas, ei oma mitte mingit mõju valimistulemusele,» lisas ta.

Kõlvart: Tallinna linnapea valimised ei olnud salajased

Endine Tallinna meer Mihhail Kõlvarti (KE) sõnul peavad valimised olema vabad. See tähendab, et hääletada peab saama ilma surveta ja takistusteta. « Valimised peavad olema kindlasti salajased ja saadik peab saama teostada vaba mandaati. Tundub, et neid põhimõtteid Tallinna linnapea valimistel rikuti,» lausus Kõlvart. 

Kõlvarti sõnul tuli kolmanda hääletusvooru sedeleid vaadates välja kindel muster, millest saab selgelt järeldada, kuidas erinevate fraktsioonide liikmed hääletasid. «Iga fraktsioon pani risti kasti erinevasse nurka ja selle põhjal on lihtne saada ülevaade, kes kuidas hääletas. Selliselt oli tuvastatav, millises fraktsioonis olid saadikud, kes ei toetanud Jevgeni Ossinovskit ja nii tekkis võimalus volinikke hääletusvoorude vaheaegadel mõjutada,» märkis ta.

Kahtlemata ei näe me Tallinna linna uue linnavõimu tegutsemises euroopalikku ja läbipaistvat uut poliitilist kultuuri.

Endine Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart

«Kahtlemata ei näe me Tallinna linna uue linnavõimu tegutsemises euroopalikku ja läbipaistvat uut poliitilist kultuuri,» jätkas Kõlvart. «Arutame kujunenud olukorda volikogu fraktsioonis, kuid kindlasti pöördume hinnangu saamiseks õiguskantsleri poole.»

Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) § 45 lõige 3 ütleb, et isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel, mille tulemused vormistatakse volikogu otsusena.

Valimised.ee leht tõlgendab salajasi valimisi nii: «Iga valija peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas.»

Kuna Tallinna linnavolikogus on igal erakonnal rohkem kui üks koht, ei ole võimalik sedelil teatud kohta tehtud risti järgi tuvastada, kas ja kuidas konkreetne saadik hääletas. Seadusandlus ei ole reguleerinud seda, kas see on valimiste salajasuse rikkumine, kui saab teatavaks, millisest erakonnast «reetur» on. Konkreetset isikut ju tuvastada ei saa.

Pühapäeval kogus Jevgeni Ossinovski (SDE) kolmandal katsel 79-liikmelises Tallinna volikogus 41 häält. Hääletamisel osales 41 volikogu liiget. Teises voorus sai Ossinovski 39 saadiku toetuse, vastuhääli polnud. Seega jäi tal linnapeaks saamisest puudu üks hääl ning volikogu otsustas 39 poolthäälega korraldada veel kolmandagi hääletusvooru.