Riigikogu võttis vastu seaduse, mis võimaldab pika haiguse ajal töötamist

Riigikogu saal. Foto: Tairo Lutter

Teisipäeval riigikogus vastu võetud seadus võimaldab pikaajalisel haiguslehel olijatel jätkata kohandatud tingimustel töötamist.

Seni ei tohtinud haiguslehel olija haiguslehe töövabastuse perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Uue seaduse järgi saab töötaja pärast 60-päevast haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist.

Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.

Lisaks võimaldab seadusemuudatus 60 päeva pikkust hoolduslehte vanematele, kelle lapsed on saanud mõne raske haiguse diagnoosi. Praegu on vanemal õigus saada lapse haigestumisel hooldushüvitist kuni 14 kalendripäeva, erandina saavad kuni 60-päevast hooldushüvitist vanemad, kelle lapsel on pahaloomuline kasvaja ja lapsel algab ravi haiglas.

Seaduse poolt hääletas 69 riigikogu liiget.

Sotsiaaldemokraadist sotsiaalkomisjoni liikme Andre Hanimägi sõnul aitab seadusemuudatus vältida raskemalt haigestunud inimeste tööturult kõrvale jäämist.

«Nii tervishoius kui ka tööjõuturul peab Eesti trump olema paindlikkus ja iga inimese eest seismine nii palju, kui see on vähegi võimalik. Kui inimene on mitu kuud haiguslehel, siis võib töölt eemalolek mõjutada teda nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt. Edaspidi on võimalik nendel, kes on üle 60 päeva olnud haiguslehel, jätkata teatud tingimustel tööd ka haiguslehel olles kas osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites,» selgitas Hanimägi. Ta lisas, et seejuures pakub riik töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja tervisekassa hüvitist, mis kompenseerib töötasu vähenemise.

Oluline muudatus on suunatud ka lapsevanematele, sest lapsevanemale anti õigus saada kuni 60 kalendripäeva hooldushüvitist olenemata lapse diagnoosist. Senini kehtis vastav soodustus vaid vähihaigete laste põetamisel. «See annab perele väga rasketel hetkedel kindlustunnet ja jõudu juurde. Kõige parem ravi on lähedaste olemasolu. Keegi ei pea muretsema sissetuleku ja elukorralduse pärast, vaid saab keskenduda ja pühenduda oma lapse terveks saamisele.»