Kaitsepolitsei: Eesti on tõenäoliselt islamiäärmusluse ohu kasvu alguses

5. novembril 2023 Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldus «Solidaarsuses Palestiinaga». Esiplaanil teiste seas Eesti moslemikogukonna liige Ildar Muhhamedšin. Foto: Kaitsepolitsei aastaraamat

Kaitsepolitsei andmetel on terrorismi ohutase Euroopas kasvanud ja tõenäoliselt on ka Eesti terrorismi ja islamistliku äärmuslusega kaasneva ohu uue kasvufaasi alguses.

Kaitsepolitsei kirjutab reedel avalikustatud aastaraamatus, et Eesti moslemikogukond on jätkuvalt kasvav ning muutumas etniliselt üha mitmekesisemaks ja eripalgelisemaks.

Kuigi tervikuna saab moslemikogukonda hinnata rahumeelseks, esinevad kogukonnas siiski suureneval määral mõningad negatiivsed arengusuundumused. Näiteks on täheldatav uussisserändajate madal kohanemise tase, vähene tahe õppida eesti keelt ja sobituda Eesti kombestikuga. See suurendab kogukondade segregatsiooni ning on ohuks julgeolekule ja avalikule korrale.

Moslemikogukonna usuliste juhtide omavahelised lahkhelid on muutmas senist kogukonna korraldust. Tegu on paratamatu arenguga, kuna uussisserändajate rahvusgrupid suurenevad ning see toob kaasa pingeid moslemikogukonna liidrite vahel. Pinged moslemikogukonna juhttasandil pigem soodustavad radikaliseerumise fenomeni levikut.

Seetõttu on kaitsepolitsei hinnangul oluline, et Eesti moslemikogukonna liidrid on isikud, kes juhinduvad mõõdukast islamist ja Eesti seadustest. Liidriteks ei sobi need, kes on varasemast seotud süütegude toimepanemise või organisatsioonide ja riikidega, kelle mõjutustegevus ohustab Eesti julgeolekut.

Kuna moslemikogukonna suurus Eestis on hinnanguliselt üle 10 000 inimese, on Eestisse imaamiks üritanud tulla mitmed inimesed, kellest osa on muu hulgas seotud islamistlike liikumistega. Kogukonna kasvuga kaasneb paratamatult rahvusvaheliste islamiorganisatsioonide suurem tähelepanu. Paraku on nende hulgas ka äärmuslikke vaateid viljelevad organisatsioonid, mis tegutsevad Euroopas ja Lähis-Idas.

On tõenäoline, et tulevikus hakkab Eesti moslemikogukonnas domineerima kogudus, mis toetub suuresti välisrahastusele. Moslemikogukonna suurenemise ja laste arvu kasvu tõttu on kogukond ise loonud lastele koraani, kombestiku ja araabia keele õppimise tingimused. Kaalutakse ka islamikooli rajamist. Hinnanguliselt on Eesti moslemikogukonnas koolieas lapsi 500 ja 600 vahel, lähima 6–7 aasta jooksul lisandub neile ilmselt veel ligi tuhat last, mis paneb Eesti koolid, mis on viimasel ajal võtnud vastu suure hulga võõrast kultuurikeskkonnast pärit lapsi, ja kooliõpetajad, kes on niigi stressis ja üle koormatud, senisest veelgi suurema töösurve ja vaimse koormuse alla.

Samas on ühiskonna seisukohast laste sulandumine Eesti ilmalikku ühiskonda ja kooliruumi ning siinsesse komberuumi äärmiselt tähtis lõimumise seisukohast, et vältida Eestis separaatse ja riik riigis moslemiühiskonna teket, mille negatiivseid tagajärgi on olnud näha mitmel pool mujal Euroopas.

Eesti moslemikogukonna juhtidele oli 2023. aasta keeruline, kuna Euroopas levib eelkõige fundamentaalset islamit (salafismi) propageeriva Moslemi Vennaskonna veetav väidetavat islamofoobiat oma huvides rakendav ja väidetava islami teotamise vastane propaganda. Kahetsusväärselt köidab see noori moslemeid, kes jagavad nende organisatsioonide väga kitsast vaadet – usureeglid on ülimuslikud ilmalike seaduste suhtes. Noorteni jõudmiseks on nn õige islami jutlustajad loonud oma organisatsioonid ja edukad sotsiaalmeedia kanalid, kus käsitletakse noorte elulisi probleeme ja antakse läbi islamiprisma nõu, kuidas käituda.

Terrorism ja äärmuslus Eestis

Islamistliku terrorismiga kontaktide ja islamiäärmusluse kasv Eestis on tähelepanuväärne. Selle suurenemist on lihtne põhjendada. Euroopas toimus mitu radikaliseerumist soodustavat sündmust ning nendega kaasnenud infooperatsioonide ja kogukonna kasvuga kaasnes kontaktide arvu suurenemine.

Pärast Eestist pärit Abdurrahman Sazanakovi ühinemist terroriorganisatsiooniga Süürias juba aastal 2013 üritasid mitmed radikaliseerunud Eesti kodanikud ja elanikud minna Süüria-Iraagi konfliktitsooni. Praegusel ajal on aga Aafrika ja Kesk-Aasia konflikti- tsoonidesse minemise asemel islamismi teravik suunatud Euroopasse.

Eestis on terrorismiohu kasvul oluliseks elemendiks terrorismiga seotud isikute transiit ja Eestisse elama asumise katsed¹6. Terroriorganisatsiooni PKK/Kongra Gel liikmed on teinud katseid Eestis oma tegevust alustada. Soome ja Rootsi liitumisel NATOga täheldas Kaitsepolitseiamet Kurdi töölisparteiga PKK/Kongra Gel¹7 seotud inimeste huvi Eesti vastu. Tõenäoliselt kardeti võimalikku Türgisse tagasisaatmist. Nende inimeste ettevõtluse ja võimaliku hawala-rahastusega¹8 seotud tegevuse ületoomise huvi Eestisse võib olla julgeolekule ohtlik. Ohuna tuleb silmas pidada radikaliseerumise lainet Hamasi-Iisraeli konfliktist tulenevalt ning katseid rahastada terrorismi krüptovääringutega.

Ettevaatlik tuleb olla ka Venemaa rände hübriidründe realiseerumisel, mille käigus võivad äärmuslased saabuda Eestisse.

Hamasi terrorirünnak Iisraelis ja selle mõju Eestis

21. jaanuaril 2023 Rootsis Türgi saatkonna ees põletas meeleavaldusel koraani Taani-Rootsi topeltkodakondsusega mees. 28. juunil 2023 põletas Rootsis iraaklasest pagulane koraani ja ta tegi seda veel mitmeid kordi. Koraani on Euroopas paremäärmuslased põletanud mitmeid kordi, kuid jaanuari ja juuni juhtumitele järgnenud reaktsioon üle maailma oli väga terav.

Mitmed terroriorganisatsioonid vandusid avalikult kättemaksu ja kutsusid üles Euroopas elavaid toetajaid usuteotuse eest rünnakuid korraldama. Rünnakute sihtmärkidena nimetati konkreetseid riike. Julgeolekuasutustel õnnestus ennetada mitmeid rünnakuid, kuid mitte kõiki. Esimene kättemaksurünnak toimus juba nädalapäevad hiljem Hispaanias. 25-aastane illegaalselt riigis viibinud marokolane tappis matšeetega preestri ja haavas raskelt ühte kirikuteenrit. 16. oktoobril 2023 tappis Brüsselis Tuneesia kodanik kaks Rootsi jalgpallifänni ja vigastas ühte.

Olukord Euroopas oli kriitiline, kuna oli teada, et lisaks iseradikaliseerunud ründajatele planeerisid Euroopas tegutsevad terrorivõrgustikud samuti rünnakuid.

Terroriorganisatsiooni Hamas rünnak Iisraeli vastu mõjus paljudele Euroopa islamistlikele äärmuslastele võiduna. Niigi pingelisse keskkonda lisandus uus intsident, millele paratamatult pidi järgnema Iisraeli vastureaktsioon. Paljud Euroopa äärmuslased pidasid uut konflikti uskudevaheliseks konfliktiks, mis sobitus varasemasse nn usuteotuse stsenaariumisse. See omakorda suurendas radikaliseerumist.

Terroriorganisatsiooni Hamas rünnak Iisraeli vastu ja sellele järgnenud Iisraeli sissetung Gaza sektorisse on avaldanud mõju üle maailma. Selles konfliktis poole valinud inimeste omavaheline lepitamine on keeruline.

Pinged on olnud nähtavad ka Eestis. Kui varem ei väljendatud avalikult juudiviha ja islamistliku terrorismi julmuse mõistmist, siis nüüd suurenes moslemikogukonna liikmete radikaalsus. Õnneks piirdus see peamiselt sotsiaalmeedia postitustega.

Hamasi rünnakule järgnes islamistlike organisatsioonide sihipärane propagandalaine ja konfliktis usuvendade pooldamise õhutamine. Terroriorganisatsioonid kutsusid üles kiirele kättemaksule rünnakute korraldamisega.

Äärmuslaste ideoloogia leviku suurendamiseks on vaja saavutada toetajate arvu kasv ja seda soodustab ühiskonna lõhestumine. Lõhestumine ei pea olema maailmavaateline, vaid võib ka olla kitsa teema põhine. Eesmärk on tekitada mõnes teemas kindel veendumus, millest ei taganeta. Veendumus oma tegevuste õigsuses ja paratamatuses annab äärmuslastele võimaluse kaasata inimesi, kes tegelikult nende maailmavaadet ja eesmärke tervikuna ei toeta.

Propaganda abil soovivad äärmuslased aktiivselt normaliseerida sümboleid ja fraase, mis õhutavad vaenu ja viha. Hamasi-Iisraeli konflikti puhul on hakatud levitama Eestis islamistlike organisatsioonide propagandat. Seda on teinud ka need, kes tõenäoliselt ise ei tea ega mõista sellise propaganda päritolu ja konteksti. Sellist tegevust võib pidada radikaliseerumise fenomeni suurendamiseks teadmatusest või ignorantsusest.

Palestiinlaste toetuse propaganda keskendus peamiselt kahele erinevale kuulajale. Moslemitele suunatud sõnum keskendus usust tulenevale kohustusele aidata usuvendi. Mittemoslemitele suunatud sõnumi puhul ei räägitud Hamasi rünnakust, vaid okupatsioonist ja juutide vasturünnakust. Eestis suurenes äärmuslike seisukohtade esitamine märkimisväärselt. Konflikti kahe vaate vahelised pinged mõjusid äärmusluse kasvule. Konfliktil oli nn päästikuefekt, mis Eesti puhul piirdus õnneks rahumeelsete meeleavalduste, piiripealsete sotsiaalmeedia postituste ja üksikutel juhtudel ka terroriakti või terrorismi toetavate sõnumitega.

Tähelepanuväärse osa äärmuslikest sotsiaalmeedia postitustest tegid varem Kaitsepolitseiameti huvialast puudunud inimesed. Leidus ka juhtumeid, kus Eestilt kaitset saanud isikud süüdistasid Eesti riiki genotsiidi toetamises.

Hägustusid teatud määral piirid salafismi, islamismi ja paremäärmuslaste vahel. Näiteks kasutasid salafistid, kes varem vägivallale ei kutsunud, nüüd islamistide ja isegi natside sümboolikat ja slogan’eid.

Paremäärmuslike vaadetega inimeste sõnum oli suunatud juutide vastu, kuid kasutati ka islamistide sümboolikat.