Kaitsepolitsei juht: metropoliit Eugeni levitas Kremli narratiive ja sekkus Eesti sisepoliitikasse

Kaitsepolitsei andmetel levitas Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) metropoliit Eugeni Kremli narratiive ja sekkus Eesti parlamendivalimistesse. Pildil Eugeni 23. novembril 2022 saates «Otse Postimehest». Foto: Konstantin Sednev

Kaitsepolitsei peadirektori Margo Pallosoni sõnul levitas veebruaris Eestist lahkunud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) metropoliit Eugeni Kremli narratiive ja sekkus Eesti parlamendivalimistesse.

Palloson ütles reedel kaitsepolitsei aastaraamatu esitlusel, et Eesti riik ei pidanud võimalikuks seetõttu Eugeni elamisluba pikendada. Palloson lisas, et pärast Eugeni lahkumist tuli Moskva patriarghaat välja veelgi räigemate üleskutsetega kui seni. «Ukraina ründamise nimetamine pühaks sõjaks ei lähe kokku Eesti väärtus- ja komberuumiga,» ütles Palloson.

Kaitsepolitsei kirjutab aastaraamatus, et ka pärast Venemaa otsest sõjalist rünnakut Ukraina vastu jäi Eugeni, kodanikunimega Valeri Rešetnikov, lojaalseks Vene Õigeusu Kiriku juhile patriarh Kirillile ning seeläbi Vene Õigeusu Kiriku seisukohtadele, mis peavad sõda Ukrainas õigustatuks. Rešetnikovi puhul ei olnud ka märke soovist püsivalt Eesti ühiskonda lõimuda, sest läbi aastate viibis ta, vaatamata kehtivale Eesti elamisloale, hinnanguliselt kolmandiku ajast Venemaal.

Kõnealuse elamisloa pikendamisest keeldumise puhul on tegemist konkreetse isiku käitumisest tuleneva ohuhinnanguga, mis ei puuduta Eestis tegutsevat Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut ega usklikke. Valeri Rešetnikov lahkus Eestist 6. veebruaril 2024.

2018. aastal suri 93-aastasena MPEÕK kauaaegne eestseisja, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius, kes oli siinse kirikujuhi ametit pidanud ligi 30 aastat. Tema matustel osales ka toonane Moskva Vaimuliku Akadeemia rektor ja patriarh Kirilli vikaar peapiiskop Rešetnikov koos Vene Õigeusu Kiriku (VÕK) kõrgete vaimulikega. Matuste järel käisid kohalikud piiskopid kohtumisel Moskva Patriarhaadis.

Kuigi kohalike MPEÕK vaimulike enamik eeldas, et uueks juhiks saab juba 2009. aastast Eestis töötanud ja siinsete oludega kursis olev Narva piiskop, kes oli ka pärast Korneliuse lahkumist ajutiselt tema ametikohuseid täitnud, anti Venemaalt suunis, et kirikukogus peab saama valituks Moskvast ette pandud kandidaat, akadeemia rektor Valeri Rešetnikov ehk kirikliku nimega Eugeni.

Mainitud suunise täitmisel nähti palju vaeva, eriti just vaimulike veenmisega, et hääletada tuleb Rešetnikovi poolt. Narva piiskopi peamine ülesanne valimistega seoses oli kujutada konkureerivat kandidaati. Valimistel oli küll justkui kaks kandidaati, kuid kokkuleppe teine ja varjatum pool – valimisjärgne koguduste varaliste hüvede ümbermängimine – ei pidanud.

Moskva patriarhaati on läbi ajaloo häirinud, et õigeusu keskusena nähakse Konstantinoopolit, mitte Moskvat. Rešetnikovi asumisega Moskva kiriku peakarjase kohale Eestis algas MPEÕK kaudu Moskva huvide elluviimine, mis taaselustas pingeid kirikute vahel. Näiteks 2018. aasta sügisel tegi MPEÕK sinod Rešetnikovi juhtimisel avalduse, milles kritiseeritakse Konstantinoopoli patriarhi tegevust Ukraina Õigeusu Kirikule iseseisvuse andmisel.

Eeltooduga tekkis Ukraina õigeusumaastikul sarnane olukord Eestiga, kus ühe riigi piires tegutsesid nii Moskva patriarhaadile kui Konstantinoopoli patriarhaadile alluvad õigeusu kirikud. See vähendas Venemaa võimustruktuuridega seotud Moskva patriarhaadi mõjuvõimu Ukrainas.

Erinevad allikad viitavad, et Rešetnikov ei näidanud oma tegevuses üles sellist otsustamise ja tegutsemise autonoomsust kui eelmine metropoliit Kornelius. Kui Korneliuse pikaajaline kogemus, autoriteet usklike hulgas, kohalike olude tundmine ja nendega arvestamine võimaldas patriarhil väljendada kirikupeast erinevat seisukohta, siis Rešetnikov esindas kirikufunktsionäärina pigem selgelt Moskva tahet ja arusaamu.

Kristlike kirikute koostööle ei aidanud kaasa ka asjaolu, et Rešetnikov ei osalenud Rooma paavsti Eesti visiidi ajal 2018. aastal temaga kohtumisel ning kohtumise vältimise suunis anti ka õigeusu taustaga koolile Tallinnas.

Rešetnikov võttis Eestisse asudes kohe päevakorda kirikuvarade küsimuse. 2001. aastal andis Tallinna Kesklinna Valitsus MPEÕKile tasuta 36 aastaks kasutusse Nevski katedraali Toompeal. Mõni aasta hiljem andis Tallinna linn 99 aastaks hoonestusõiguse Lasnamäe kiriku tarvis. Nüüd soovis MPEÕK kasutuses olevaid kirikuhooneid enda omandisse. Rešetnikov on teinud korduvalt avaldusi, kus ei tunnista Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut (EAÕK) enne Nõukogude okupatsiooni Eestis tegutsenud õigeusu kiriku seadusliku õigusjärglasena. Kirikuvarade küsimusega ei tegele Moskva patriarhaadi ärgitusel mitte ainult MPEÕK, vaid ka Venemaa suursaatkond Tallinnas.

Venemaa huvide seisukohast on oluline säilitada Vene Õigeusu Kirikuga seotud ühendused, nende mõju ja vara välismaal, sest see organisatsioon on üks väheseid Venemaa mõjutustegevuse hoobasid, mida rahvusvahelised sanktsioonid ei ole seni otseselt puudutanud.