Valitsus kiitis heaks trahvimäärade suurendamise

Lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi arvutamise alussummaks sätestatakse liiklusseaduses senise viie euro asemel seitse eurot. Foto: Mailiis Ollino

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja andis riigikogule üle eelnõu, mille järgi suureneb füüsiliste isikute väärtegude rahatrahvide arvestamise aluseks olev trahviühik seniselt neljalt eurolt kaheksale eurole.

Eelnõu võimaldab määrata ka senisest väiksemaid trahve ja kaotab piiri, mille järgi on minimaalne võimalik rahatrahv väärteo eest kolm trahviühikut ehk praegu 12 eurot. Muudatuse järel saab väärteo toimepanemise eest edaspidi määrata rahatrahviks ka ühe trahviühiku suuruse summa ehk kaheksa eurot.

Muudatus kergitab väärteo rahatrahvi maksimaalse summa senise 1200 euro asemel 2400 euroni. Alaealiste rikkujate jaoks luuakse aga erand – nendele määratavate rahatrahvide arvestamisel tuleb edaspidi lähtuda poolest rahatrahvi suurusest, mis on vastavas seaduses ette nähtud. Näiteks kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, siis alaealise puhul on võimalik määrata rahatrahvi sellise rikkumise eest kuni 150 trahviühikut.

Lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi arvutamise alussummaks sätestatakse liiklusseaduses senise viie euro asemel seitse eurot. Selle muudatuse tõttu tõuseb ka kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahvi määr väärteomenetluse seadustikus ligi 1,4 korda ehk 300 eurolt 420 eurole. Viimati tõsteti seda maksimaalset määra 2022. aasta märtsis 190 eurolt 300 eurole ehk 1,6 korda.

Seaduses sätestatakse võimalus taotleda mõjutustrahvi tasumist osade kaupa, samuti pikeneb tasumise tähtaeg.

Ühistranspordis piletita sõidu eest saab edaspidi kohaldada mõjutustrahvi 40 eurot senise 20 euro asemel.

Justiitsminister Madis Timpson tunnistas, et ainuüksi rahatrahvide kergitamine ei pruugi praeguste õigusrikkujate käitumist märgatavalt parandada.

«Rikkujate rahakoti mõjutamise kõrval tuleks teatud väärtegude puhul senisest enam kasutada ka alternatiive, mis aitavad inimeste käitumist õiguskuulekamaks muuta. Trahviühiku suurendamise eelnõu töötasime välja riigi eelarvestrateegia 2024–2027 tõttu, mis nägi ette trahvide kahekordistamise. Vahest ongi aeg väärteotrahvi trahviühikut suurendada, et seaduserikkujad panustaksid riigieelarvesse senisest rohkem ,» ütles Timpson.

Ta tõdes, et trahvimäärade muutmisel on ka ennetuslik mõju, mis peaks aitama edaspidi osa väärtegusid ära hoida.

Edasi hakkab eelnõu menetlema riigikogu. Muudatus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2025.