/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/02/14/15886986t1hc455.jpg)
Erakondade reitingutabeli viimaste kuude kindel liider Isamaa jätkab endiselt esikohal, kuid tema edu teisel kohal oleva Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ees on veidi vähenenud.
Reitingud: Isamaa edu EKRE ees on veidi vähenenud (10)
Ühiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalase telefoni- ja veebiküsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27,5 protsenti, EKREt 19,2 protsenti ja Reformierakonda 17,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Isamaa toetus on viimased viis nädalat vähehaaval langenud ning on võrreldes märtsi alguse tipuga 2,1 protsendipunkti võrra madalam. Teisel kohal olev EKRE jääb Isamaast 8,3 protsendipunkti kaugusele
Tegemist on nelja nädala koondtulemusega, kuid kui arvestada vaid viimase nädala numbreid, on Isamaa ja EKRE vahe veelgi väiksem – viimase nädala tulemuste põhjal toetab Isamaad 26,9 protsenti, EKREt 20,2 protsenti ja Reformierakonda 18,6 protsenti.
Viimase nelja nädala koondtulemuse põhjal järgnevad esikolmikule Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 14,4 protsendiga, Keskerakond 10,8 protsendiga ning Eesti 200, kelle toetus on 5,1 protsenti.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 37,3 protsenti ning opositsioonierakondi 57,5 protsenti vastajatest.
Rohkem eelistuseta valijaid
Tartu ülikooli politoloogia kaasprofessori Martin Mölderi sõnul pole praegu suuremaid trende erakondade toetusmaastikul märgata ning ainsa pikemaajalise muutusena on näha, et toetustabeli tipus Isamaa reiting on viimase kuu jooksul mõnevõrra kahanenud.
«Paralleelselt on kasvanud ka eelistuseta valijate osakaal ning kuna ühegi teise erakonna toetajate absoluutarv ei ole samal perioodil märkimisväärselt kukkunud, võib oletada, et osad Isamaa toetajad on leidnud oma tee praegu erakondliku eelistuseta valijate hulka,» märkis Mölder.
Nii EKRE kui ka Reformierakond, kelle mõlema toetus jääb alla 20 protsendi, on Möldri sõnul viimasel nädalal mõnevõrra positsiooni parandanud, kuid kummagi puhul ei saa rääkida kasvurendist. Pigem säilitatakse positsiooni ning üksteisega kerget vahet, mis on alates Kaja Kallase idavedude skandaalist olnud EKRE kasuks.
«Sotsiaaldemokraatide toetus paistab hetkel stabiliseerumas kuhugi 15 protsendi alla ning suuremaid muutusi nende puhul välja tuua ei ole võimalik,» nentis Mölder.
Keskerakond kaotab eestlaste tuge
«Nelja nädala keskmiste põhjal on üpris stabiilne ka Keskerakonna toetus, kuigi nende kõige viimane nädalane tulemus on märgatavalt madal ehk 8,9 protsenti. Järjekordse negatiivse rekordi on teinud Keskerakonna toetus eestlastest valijate hulgas – nende seas on see praegu 3,5 protsenti,» märkis Mölder ja tõi esile, et näiteks neli aastat tagasi oli erakonna toetus eestlaste hulgas 19,8 protsenti.
Ka Eesti 200 positsioon on Möldri hinnangul pigem nõrgenemas ning nende toetus paistab liikumas tagasi valimiskünnise alla. «Kui teatud valijagruppide võrdluses, näiteks mehed ja naised või eestlased ja mitte-eestlased, on erakonna toetus vägagi ühtlane, siis teiste tunnuste sees on väga suuri kääre. Näiteks on Eesti 200 toetus väga madal või pea olematu vanemate valijate, madalama sissetulekuga valijate ning paljulapseliste valijate hulgas,» ütles Mölder.
«Nagu ka sotsiaaldemokraatidel, on Eesti 200 puhul tegemist ennekõike noorte ja lastetute valijate erakonnaga. Vanemate ja paljulapseliste valijate hulgas on tugev kandepind pigem Isamaal või EKRE-l,» lisas Mölder.