/nginx/o/2024/04/09/15991794t1h4dcd.jpg)
Mõni aeg tagasi tulid teated, et Eesti ja Soome vaheline gaasitoru ja sidekaabel on lõhutud. Seda olukorras, kus Euroopa julgeolek on löögi all ning varasemad arusaamad ei kehti. NATO ja Euroopa Liidu juhtide telefonikõned Soome ja Eesti valitsusjuhtidele sel teemal kinnitasid, et tegemist oli tõsise juhtumiga.
Soome lahel ja selle kohal on Vene laevade ja lennukite liikumine väga tihe. Oluline osa sellest on ühenduse pidamine Vene enklaavi ehk Kaliningradi oblastiga. Selle tiheda liikluse varjus on aga võimalik korraldada nii mõndagi. Veealune infrastruktuur on haavatav ning seda kasutatakse ära. Soome lahe ning laiemalt Läänemere põhjas olevate ühenduste turvalisust tuleb kiiresti suurendada. Lisaks gaasi- ja sideühendustele on Soome lahes näiteks elektriühendused Soome ja Eesti vahel.
Meil on olemas NATO õhuturve, kuid sisse tuleb seada ka NATO mereturve, kus erilise tähelepanu alla tuleb võtta Vene laevad, mis ei kasuta transpondereid ega ole normaalses ühenduses, nii nagu laevad, mil midagi halba kavas ei ole.
Vastavalt rahvusvahelisele mereõigusele on Soomel ja Eestil võimalik ka oma territoriaalmerd liigutada lubatud maksimumini, mis tekitaks Soome lahel ka teistsuguse õigusliku režiimi, kuid säilitaks kolmandate riikide laevadele rahumeelse läbisõidu õiguse.
Lisaks agressioonisõja pidamisele Ukrainas testib Venemaa pidevalt ka lääneriikide valmisolekut provokatsioonidele ja hämaratele rünnakutele reageerida. Kõige nähtavam on viimasel paaril aastal olnud immigrantide korraldamine Valgevenesse ning sealt nende edasisurumine Poola, Leetu ja Lätisse. Aga testitud on ka Vene-Norra piiri pidavust ning Vene-Soome piir on nüüdseks täielikult suletud. Euroopa riikide infrastruktuuri kahjustamine asetuks sellesse ritta.
Seega tuleb Eesti-Soome gaasitrassi ja sidekaabli kahjustamist võtta väga tõsiselt ning teha sammud, mis kindlustavad meie piirkonna julgeolekut, sealhulgas suurendavad ühenduste turvalisust.
Maailm on praeguseks jõudnud seisu, kus vanad illusioonid on kokku kukkunud ning paraku on Venemaa tegutsemine Ukrainas, aga ka Valgevenes, Moldovas, Gruusias ja teisteski riikides selgelt näidanud, et tagasi ei põrkuta ühegi lääneriikidele seni mõeldamatuna tundunud käigu ees.
Urmas Paet
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees
:format(webp)/nginx/o/2024/03/26/15967229t1h90fd.jpg)