/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/11/05/13457518t1hadff.jpg)
2023. aastal kasutas tugiisiku ning ajutise majutusteenuse võimalust 213 vanglast vabanenut, kellest 71 protsenti jõudis jätkutoe abil tööturule.
Mullu kasutas jätkutoe abi 213 vanglast vabanenut
Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul on üks pikaajaline kriminaalpoliitiline suund korduvkuritegevuse vähendamine. «Ühe tegevusena on ministeerium juba alates 2015. aastast pakkunud vanglast vabanenule tugiisikut ja võimalust suunduda ajutisele eluasemele. Vabanemisjärgse toe pakkumisega muudame inimesele kogukonda naasmise sujuvamaks ning tagame ka turvalisema ühiskonna,» ütles Timpson.
«Teenuste kasutamine on vabatahtlik ning eeldab inimeselt soovi tegeleda oma väärtushinnangute ja hoiakutega. Niisamuti tahet enda jaoks mõtestada, miks satutakse üha uuesti kuritegelikule teele ning kuidas oma elus muutus saavutada,» märkis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna tiimijuht Stanislav Solodov.
Justiitsministeeriumi 2023. aasta kuritegevuse ülevaatest nähtub, et lõppenud aastal kasutas tugiisikuteenust 134 ja majutusteenust 79 inimest. Ühe kuu möödudes pärast teenuste kasutamist jõudis neist tööturule 71 protsenti, mis on võrreldes 2022. aastaga kaheksa protsenti rohkem. Tugiisikuteenuse peamine sihtrühm on vanglas oma karistuse lõpuni kandnud inimesed, kuna neil ei ole käitumiskontrolli ja nende retsidiivsus on võrreldes teiste vabanenutega kõrgem. Aastatel 2021-2023 vabastatud eluaegsetest vangidest on kõik kasutanud jätkutuge.
Majutusteenus soodustab aga järkjärgulist vabanemist. Majutusteenuse kasutajatest 77 protsenti olid käitumiskontrolli all, neist 42 protsenti vabanesid vanglast tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega.
«Mida kauem saavad vangistust kandnud inimesed pärast vabanemist tuge, seda suurema tõenäosusega püsivad nad edaspidi õiguskuulekal teel,» ütles Solodov. «Muutused ei toimu üleöö, see on pikk protsess, küll aga näeme, et korduvkuriteo toimepaneku risk väheneb, kui tugiteenuseid kasutatakse vähemalt kümme kuud.»
Jätkutoena pakutakse tugiisikuteenust kestusega kuni 18 kuud ja ajutist majutusteenust kuni 12 kuuks.
Justiitsministeerium alustas vanglast vabanenute jätkutoe projekti teenuste pakkumist Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel 2015. aasta aprillis. Alates 2023. aasta lõpust rahastatakse jätkutuge ministeeriumi ja ESF+ kaasrahastatud projekti «Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine» eelarvest.