Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Väliskomisjonide juhid kutsuvad Gruusia parlamenti Venemaa seaduse eelnõu tagasi võtma

Copy
2023. aasta kevadel toimusid Gruusias niinimetatud Venemaa seaduse vastu massimeeleavaldused ja eelnõu võeti menetlusest tagasi. Aasta hiljem on sama seadus uuesti parlamendi menetluses.
2023. aasta kevadel toimusid Gruusias niinimetatud Venemaa seaduse vastu massimeeleavaldused ja eelnõu võeti menetlusest tagasi. Aasta hiljem on sama seadus uuesti parlamendi menetluses. Foto: Zurab Tsertsvadze / AP / Scanpix

Rahvusparlamentide väliskomisjonide esimehed tegid reedel ühisavalduse, milles kutsuvad Gruusia parlamenti menetlusest tagasi võtma niinimetatud Venemaa seaduse eelnõu, mis esimeeste sõnul õõnestab tõsiselt Gruusia raskelt saavutatud Euroopa perspektiivi.

Avaldusega on ühinenud väliskomisjonide esimehed Eesti, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Norra, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Tšehhi ja Ühendkuningriigi parlamentidest. Eestist kirjutas avaldusele alla riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Väliskomisjonide juhid märgivad avalduses, et kuigi Gruusia parlamendis enamuse moodustava erakonna Gruusia Unistus juht lubas mullu kevadel, et Venemaa välisagentide seadus võetakse menetlusest tagasi, siis on ta nüüd teatanud sama sisuga eelnõu menetlusse andmisest. Seda hoolimata Gruusia rahva valdava enamuse ühtsest vastuseisust.

Esimehed väljendavad sügavat muret eelnõu sisu osas, mis meenutab nende sõnul Putini Venemaad.

«Eesmärk on negatiivselt märgistada ja nõrgestada Gruusia elujõulist Euroopa-meelset kodanikuühiskonda ja valitsusväliste organisatsioonide sektorit, mis on samas laialdaselt tuntud kui Gruusia suurim vara ja lootus ning on eelarve ja rahastamise osas oma maine järgi maailmas üks kõige läbipaistvamaid,» märgivad esimehed avalduses.

Väliskomisjonide juhid rõhutavad, et seaduse uuesti esitamine õõnestab tõsiselt Gruusia raskelt saavutatud Euroopa perspektiivi ja kandidaatriigi staatust, sest kodanikuühiskonna organisatsioonidele soodsa keskkonna loomine ja säilitamine ning meediavabadus on demokraatias kesksel kohal ja üliolulised Gruusia Euroopaga lõimumise edu seisukohalt.

Esimeeste hinnangul on eelnõu esitamine Gruusia rahva Euroopa-püüdluste ja nende tuleviku suhtes vaenulik samm. Samuti meenutavad nad, et Gruusiale anti ELi kandidaatriigi staatus tingimusel, et ühinemisläbirääkimiste avamise suunas liikumiseks rakendab ta Euroopa Komisjoni esitatud 12 meedet, millest Gruusia on seni rakendanud vaid kolm.

«Kutsume valitsevat erakonda Gruusia Unistus tungivalt üles võtma selle eelnõu parlamendimenetlusest tagasi, kuna me toetame ka edaspidi Gruusia rahva Euroopa-suunalisi püüdlusi ja eeldame, et Gruusia peab kinni oma lubadusest edendada demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi. Loodame siiralt, et Gruusia valitsus näitab taas kord oma küpsust ja otsustavust lõimuda Euroopa ja Euro-Atlandi institutsioonidesse, juhindudes lääne liberaalse demokraatia väärtustest. Kaalul on Gruusia rahva tulevik,» seisab avalduses.

Tagasi üles