Ükski kontrollitud raskeveokitest ei olnud korras

Pildil oleval sõidukil on kulunud rehvid, platvorm on sõiduki raami peal lahti. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Esmaspäevast kolmapäevani kestnud Eesti ja Rootsi politseinike ühisoperatsiooni käigus ei osutunud ükski kontrollitud raskeveok täielikult tehniliselt korrasolevaks.

Kolmekümnest kontrollitud sõidukist 17-l olid tõsised puudujäägid, seitse sõidukijuhti ei olnud rooli istudes väljapuhanud, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Politsei- ja piirivalveameti liiklusbüroo komissari Jaanus Tentsi sõnul torkas sõidukite puhul esmajoones silma koorma mittenõuetekohane kinnitamine ja lahtised esemed veoplatvormil.

Politseioperatsioon tõi välja, et sõidukijuhid ei pööra piisavalt tähelepanu numbrimärkide ja tulede puhtusele. «Porine aeg muudab tuled halvasti nähtavaks, mistõttu raskeveoki manöövri algus võib jääda kaasliiklejatele märkamata,» märkis komissar.

Silma torkasid ka sõiduki rehvide ja nende kinnituste kehv seisukord. Rehvid on kulunud või selliste vigastustega, mis võivad põhjustada rehvi ootamatu lõhkemise. «Kontrollisime üle 68 tonni kaaluvat veokit, mille haagise rehvi küljel oli terav lõige. Oleks olnud vaid aja küsimus, mil see rehv oleks massi ja kuumuse koosmõjul lõhkenud,» tõi näite Tents. Kõnealusel sõidukil ei lubatud sellises olukorras enam edasi sõita.

Politsei avastas ka mitmeid selliseid puudusi, mille likvideerimiseks oli veokijuhil vaja suunduda koheselt remonditöökotta. Probleemid, mille puhul kiirest nn esmaabist ei piisa, on sõidukite vananenud pealisehitused ja nende kinnitused. «Näiteks pannakse uuele sõidukile vana sõiduki furgoon või platvorm, mille metallkonstruktsioon on aja jooksul muutunud hapraks, mis omakorda võib põhjustada koorma või veokasti lahtimurdumise,» lisas Tents. Sageli esineb ka puudusi haakeseadmetes: näiteks lubatust suurem lõtk, haakeseadme kinnitus on kulunud või osaliselt lahti.

Sõidukijuhtide puhul oli peamiseks probleemiks pikad tööpäevad ja puhkeaegadest mittekinnipidamine. «Juhid suhtuvad kergekäeliselt regulatsioonidesse, mis on tegelikult loodud nende endi huvide kaitseks. Kahjuks eelistatakse ohutusele pikemaid tööpäevasid, kuna see on sõidukijuhile tulusam. Väsinud juht on aga roolis võrdväärne joobes juhiga, kelle reageerimisvõime on märkimisväärselt aeglasem,» ütles Tents.

Raskeveokite kontroll viidi läbi kolme päeva jooksul Järva- ja Raplamaal. Politseioperatsiooni käigus kontrolliti 30 raskeveokit, nendest 2 olid välisriigi numbrimärkidega sõidukid.

Kontrollis osales kokku 15 politseinikku, neist 4 rootslast, kes saabusid Eestisse C.A.S.H. (Connecting Authorities for Safer Heavy Goods Traffic in the Baltic Sea Region) projekti raames. Raskeveokite tõhusama kontrolli eesmärgil ellu kutsutud rahvusvahelises projektis teevad koostööd Soome, Norra, Rootsi, Taani ja Eesti liikluspolitseinikud, Saksamaalt Hamburgi veepolitsei ning vaatlejatena Leedu liikluspolitsei ja Lätist Latgala liiklusüksus.