Haridusminister ei mõista, kuidas pole võimalik leida eesti keelt oskavaid õpetajaid

Koolis on õpetajal lihtsam hakkama saada, kui tal on sotsiaal-emotsionaalne pädevus. Foto: Arvo Meeks

Omavalitsused pidid märtsi lõpuks teatama haridus- ja teadusministeeriumile, millistele koolidele soovitakse eestikeelsele õppele üleminekul erandit. Ministeerium sai taotluse kolmelt omavalitsuselt.

Tallinna linn soovib erandit Lasnamäe põhikoolile, et saada pikendust matemaatika ja loodusainete eestikeelsele õpetamisele üleminekul. Narva linn saatis taotluse kõikide koolide kohta, kus on erivajadustega laste väikeklassid. Maardu linn palus erisust kahele lasteaiale, Rukkilill ja Rõõm, kus soovitakse esialgu viia pool õppetegevusest eestikeelseks.

«Maardu taotlus ei ole seotud lastega, et nemad ei saa eesti keeles õppimisega hakkama. Nimelt väidab linnavõim, et neil pole piisavalt C1-tasemel eesti keelt rääkivaid õpetajaid,» rääkis haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200).