Valitsus turgutab hooldereformi 1,3 miljoni euroga

Kliendid Iru hooldekodus. Foto: Mihkel Maripuu

Valitsus arutab neljapäeval eelnõu, millega eraldatakse regionaal- ja põllumajandusministeeriumile valitsuse sihtotstarbeta reservi arvelt 1,3 miljonit eurot pikaajalise hoolduse reformi kulude katmiseks.

Ühekordset toetust eraldatakse kohalikele omavalitsustele (KOV), kus hooldekodus olevate inimeste osakaal eagrupis on oluliselt üle Eesti keskmise. Summa jaotatakse nende kohalike omavalitsuste vahel proportsionaalselt eakate arvuga, mis ületab oluliselt Eesti keskmist osakaalu.

Mõnes piirkonnas on kõrgem osakaal tingitud erihoolekandest üle tulnud inimestest, ehk nendest inimestest, kes olid sisse kirjutatud erihooldekodusse, aga olid pärit teisest kohalikust omavalitsusest. Sellega ei olnud võimalik arvestada pikaajalise hoolduse reformi kavandamisel 2022. aastal, sest puudusid KOV-ide lõikes korrektsed andmed üldhooldekodus olevate inimeste arvu ja KOV-ide üldhooldekodude kulude kohta. Kuna osade KOV-ide rahalist puudujääki ei olnud võimalik ette prognoosida, on tegemist ettenägematu kuluga.

Pikaajalise hoolduse reform on käivitumisjärgus ning see nõuab kohanemisaega nii KOV-idelt kui ka teenuse pakkujatelt. Sel aastal on KOVi-de üldine rahanduslik olukord keeruline ning pikaajalise hoolduse reformi raha võimaliku puudujäägi katmiseks halvenevad muud omavalitsuse teenused.

Hooldekodus olevate inimeste arvu ei ole võimalik kiiresti vähendada, sest sageli puuduvad alternatiivsed lahendused nagu koduteenused. Kui hooldekodudes olevate eakate suurema osakaaluga KOV-idele ühekordset täiendavat rahalist tuge pakkuda, võimaldab see neil teha vajalikke ümberkorraldusi, et suurendada koduteenuste pakkumist, arendada päevakeskuse teenust, osaleda teenusmajade rajamise meetmes jne. See võimaldab 2025. aastat alustada paremas olukorras.

Ühekordset toetust ei eraldata neile kohalikele omavalitsustele, kelle pikaajalise hoolduse kulud on suurenenud seetõttu, et hoolduskulu komponent määrati liiga kõrge või omaosalus on seni olnud liiga madal. Selliste kulude katmine on KOV-i omavastutus.

Ühekordse toetuse eraldamine on kooskõlas riigieelarve seadusega, sest toetust antakse tegevusteks, mida toetusfondi kaudu ei rahastata.

Kulu katteallikas on Ukraina sõjapõgenikele KOV-ide kaudu korterite korda tegemise toetusmeetme kasutamata jäänud vahendid. Meetme eelarve kokku oli 5,2 miljonit eurot. Tänaseks on selgunud, et Tallinn loobus raha taotlemisest Ukraina sõjapõgenikele korterite korda tegemiseks.

Kuna Ukraina sõjapõgenike eluruumide teema on lahenenud, ei ole alust selle toetusega jätkata. KOV-idele maksti välja 3 910 983 eurot korterite korda tegemiseks Ukraina sõjapõgenike paigutamiseks. Kasutamata jäi 1 337 314 eurot, mis tagastatakse valitsuse reservi.