/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/02/21/15901619t1h67f5.png)
Kuku raadio saates «Sihik» käis täna külas piiskop Daniel, kes pidi eile siseministeeriumis jagama selgitusi ning veendumusi selle kohta, et meie vaimulikud ei järgi Vene õigeusu kiriku patriarh Kirilli seisukohti.
Piiskop Daniel: me palvetame mõlema vaenupoole eest (2)
Milliseid palveid te esitate Ukraina sõda meeles pidades?
Ma ei suuda neid praegu sõna-sõnalt meenutada, kuna meie kirikus käib teenistus slaavi ja eesti keeles. Nende palvete sisuks on see, et võimalikult kiiresti lõppeks ära verevalamine, mis seal toimub ning lahutatud saaksid kokku ja leiaksid peavarju.
Öelge, kui häiritud te olete, et peate nendele küsimustele vastama?
Praegused küsimused on tekkinud nädala jooksul ja neid on tulnud hästi palju. Varem ei ole pidanud neile kogu aeg vastama.
Kui meil on pühapäevasel jumalateenistusel sada inimest, siis nendest võib-olla isegi veerand võivad olla Ukraina põgenikud. Me oleme piisavalt hästi kursis sellega, mis seal toimub, millised on inimeste reaktsioonid ja me kuuleme seda esmaallikast, mitte massiteabevahenditest. Me oleme selle sees ja loomulikult kõik puudutab meid valusalt. See on mõistetav, et küsimustele tuleb vastata, sest see teema on tulnud hästi massiliselt ajakirjandusse ja ühiskonda.
Selgitage palun kuulajatele, milline on Eestis tegutseva Moskva patriarhaadile alluva õigeusu kiriku autonoomia? Kui palju ja millest tuleb siiski Moskvast tulevaid korraldusi täita?
Alates 1920. aastast on see autonoomia antud kõikides nendes tegevusvaldkondades, milles kirik tegeleb. See tähendabki, et kirik tegeleb oma asjadega ise ja me otsustame oma kirikuelu küsimuste üle siin. Kirikul on kantselei, kuhu tulevad kirjad kust iganes ja siis me ütleme, kas see kiri on meie jaoks aktuaalne ja me seda mingil määral täidame või see ei ole aktuaalne ning võtame kirja lihtsalt teadmiseks.
Väga hea, et te selle kirja jutuks võtsite. Me räägime kirjast, kus Moskva Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirill kuulutas möödunud nädalal, et sõda Ukraina ja sõda toetavate lääneriikidega on jõudnud uude faasi ning selle toetamine on kõigi õigeusklike kohustus. Ma olen aru saanud, et see on korraldus, mis on mõeldud täitmiseks. Saan ma õigesti aru?
Patriarh on küll seal eesotsas, aga tegemist ei ole kirikliku organisatsiooniga. Kui peaks juhtuma, et see kiri saadetakse ka kiriklikest struktuuridest alla, siis meie tingimustes on mõistetav, et me ei saa seda mingil kujul täitmiseks võtta.
Äärmuslased pakuvad ühe lahendusena välja, et sidemed Moskva patriarhaadiga lõigata formaalselt ja sisuliselt läbi. See ei ole ju võimalik?
On selline vanasõna, et vanemaid ei valita ning see kirik on jõudnud siia läbi Venemaa. Struktuursed sidemed on siin ikka vaieldamatult olnud Vene kirikuga läbi erinevate piiskopkondade. Kui meile teinekord pannakse süüks seda, et me palvetame patriarhi eest, siis me palvetame mõlema vaenupoole eest – me ei saa minna relv käes ühele või teisele poole. Me ei tea, milline on see väljapääs, aga me palume, et issand seda ise suunaks ja juhiks.