/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2012/04/05/1042794t1h5f2a.jpg)
Mullu kasvas mitu korda nende perede arv, kus vanemad võtsid riigilt küll vastu vanemahüvitise, kuid loobusid seejärel taotlemast igakuist 19-eurost lastetoetust.
Lapsetoetusest loobujate arv kasvas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«2009. aastal oli 7 niisugust lapsevanemat, kes said küll vanemahüvitist, kuid ei taotlenud lapsetoetust. 2010. aastal oli see arv samuti 7 ja 2011. aastal 38,» ütles sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Elve Tonts.
Kui palju on viimastel aastatel olnud neid peresid, kes on palunud lõpetada lapsetoetuse maksmine, pole pressiesindaja sõnul võimalik öelda, sest vastav register näitab küll lapsetoetuste maksmise lõpetamise/peatamise üldarvu, kuid põhjusi mitte.
«Põhjusi on erinevaid, näiteks õppimise katkestamine, Eestist lahkumine, peretoetust maksab teine riik jm. Täpsed andmed leiduvad isikute toimikutes,» selgitas Tonts.
Loobutakse võõrsile kolides
Tartu pensioniametist öeldi, et peretoetuste maksmist palutakse lõpetada üksikutel juhtudel, kui pere asub elama välismaale.
Oma abikaasa kodumaale kolinud Marika loobus Eesti lastetoetustest siis, kui tal Taanis elades lõppes Eesti makstav vanemapalk. Tegelikult oleks ta võinud oma vanemate laste eest hakata saama sealset lastetoetust kohe pärast kolimist.
«Mina loobusin Eesti lastetoetustest mõnevõrra hilinemisega, sest mul polnud alguses selget pilti, kui ametlik niimoodi kahel pool elada on,» sõnas naine ja lisas, et kahest riigist korraga lastetoetust saada ei tohi.
Taanis sõltub toetus lapse vanusest. «Praegu, kui üks on 2 ja teine 4, on minu toetus ca 7000 DKKd kvartalis, seega siis ca 2300 kuus,» rääkis naine. Kui noorem laps saab kolmeaastaseks, siis väheneb ka toetus.
«Otsene toetus lastele on küll suurem, aga kaudsed palju väiksemad,» toonitas naine ja tõi näite, et sõimemaks on üle 3000 Taani krooni kuus ja lasteaiamaks ligi 2500 Taani krooni. «On küll võimalik taotleda soodustust,
kui perel on väga väike sissetulek, aga kui mõlemad vanemad käivad tööl, kasvõi siinses mõttes väga väikese palgaga, võid soodustustest vaid und näha.» Samas tuleb lasteaia eest täishind maksta vaid esimese lapse puhul, ülejäänute puhul on ka juba soodustus.
«Koolis ei saa lapsed siin mingisugust süüa, rääkimata tasuta toidust,» tõi ta teise näite. Kui Tallinnas saavad kuni kolmeaastase lapsega sõitjad tasuta sõita, siis Taanis on tasuta sõidu õigus vaid lastel. «Nii et, kui elatustase ka arvesse võtta, siis ma ei ütleks, et Eesti lastetoetused eriti palju väiksemad oleksid. Nad on lihtsalt teisiti organiseeritud, nii et inimene neid oma pangakontol nii selgelt ei näe,» sõnas kolme lapse ema.
Kolm peret toetavad Tallinna lastehaiglat
Tallinna Lastehaigala Toetusfondi juhi Inna Krameri sõnul võib laekunud summade suuruse põhjal öelda, et mullu oli kolm inimest, kelle lastetoetus laekus fondi arvele. «Kui üldsummat vaadata, siis see on väike, aga neil kõigil on see püsikorraldus ja kui see korrutada 12, siis on see summa suurem,» lisas ta. Krameri sõnul tegemist inimestega, kes juba mitu aastat annavad oma toetuse nende fondile.
Eestis on lapsetoetus igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses makstakse toetust lapse 19-aastaseks saamiseni. Toetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 19,18 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta kuuekordne lapsetoetuse määr ehk 57,54 eurot.