Ottilie-Armilde Tinnuri suikus igavesse unne rahulikult oma kodus oma voodis. Lapselaps Tiina Ojaliiv ütles, et nad aimasid vanaema hääbumist – memm muudkui magas. «Süda oli tugev, mõistus korras, ta ei vaevelnud valudes, aga väsis ära,» lausus Ojaliiv, kes viimati kohtus vanaemaga nädalajagu päevi tagasi. «Meie jutud olid lühikesed. Vanaema kõrvakuulmine oli väga halb, temaga pidi kõvasti rääkima, aga ma ei tahtnud karjuda.» Nii tegigi lapselaps vanaemale lihtsalt pai ja hoidis tema käsi oma peos. Vanaema oli tasa.