/nginx/o/2023/06/28/15420308t1h12cf.jpg)
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) lasi ametist priiks seitse senist metsaülemat, neist mitme jaoks arusaamatutel põhjustel – nemad kohalikega raie teemal piike ei murdnud, samas said mitu avalikkuses probleemidega maadlevat metsaülemat haaret juurde.
RMK senised 18 metskonda likvideeriti märtsi lõpuks, Kirde, Edela ja Kagu regioon said võtta tööle kokku kaheksa senisest suurema tööpiirkonnaga metsaülemat ja igaüks ühe kaasamisspetsialisti. «Valik oli regioonijuhtidel,» seletas üks koondatutest. «Eks nemad siis oma tunnetuse järgi valisid.»
RMK Kirde regiooni juht Avo Siilak valikut kommenteerida ei soovinud, viidates, et RMKs käib ajakirjandusega suhtlemine vaid kommunikatsiooniosakonna kaudu. Ka sel viisil ei õnnestunud täpset selgitust saada.
Allikas: RMK
«Ju siis teine mees on tublim,» ütles Saaremaa metsaülema ametist priiks saanud Jaan Prants, viidates piirkonna üle võtnud Hiiumaa metsaülemale Andres Tammeveskile. Elupõlisel metsaülemal Prantsul on pensionini neli ja pool aastat. «Väga suuri kaebusi pole olnud,» hindas ta läbisaamist kohalikega.
/nginx/o/2023/06/28/15420308t1h12cf.jpg)
Samas saab metsaülema ametit edasi pidada Heiki Ärm, kelle haldusalas Pärnumaal lahvatas hiljuti skandaal Rail Balticu ehituse kompenseerimiseks mõeldud metsise elupaikade paljaksraiumise pärast, lisaks konfliktid kogukondadega: kohus on peatanud raied Häädemeestel, pahandust on olnud Kanakülas, Kurgjal jm.
Jätkab ka Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg, kelle haldusalal oli viimati pahandus Moostes, kus RMK raius metsiste elupaigas, mille kaitse alla võtmise ettepanek oli tehtud. Samuti on Põlvamaal olnud mitu konflikti raieplaanide tõttu asulatelähedastes metsades.
«Struktuurimuudatus ei ole hinnang metsaülemate ega metsaosakonna senisele tööle,» kinnitas RMK juht Mikk Marran. RMK pidas vajalikuks rõhutada, et raietööde elluviimine ei ole metsaülemate vastutada olnud. «Metskondade tasemel ei majandata metsa RMKs juba 2008. aasta keskpaigast, mil metsamajanduslike tööde ülesanne läks regioonipõhiseks,» selgitas ta. Raietöid plaanivad regioonide juhid – Kirdes Avo Siilak, Kagus Kristo Kokk ja Edelas Aivar Laud – jäid ametisse ja nende vastutusala laienes.
Edela regioon
Kaasamisspetsialistid
Allikas: RMK
Marrani sõnul oli põhjalikul analüüsil põhinenud muudatuste eesmärk anda regioonijuhtidele senisest suurem vastutus: «Nüüdsest vastutab iga RMK regiooni juht nii enda territooriumil toimuvate metsatööde kui ka huvigruppide kaasamise tegevuste eest. Lõpeb olukord, kus töödes lepib kokku üks struktuuriüksus ja need viib ellu teine üksus. Regioonijuhid lähtusid uutele kohtadele tööpakkumiste tegemisel töötajate kogemusest, teadmistest, oskustest ja isiksuseomadustest.»
Uue töö pakkumisel lähtusid regioonijuhid töötajate profiilist.
Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Mikk Marran
Sotsiaalmeedias on spekuleeritud, justkui olnuks reformi üks eesmärkidest vabaneda RMK peametsaülemast Andres Sepast. Marran lükkas selle oletuse ümber: «Andres Seppa ei vabastatud ametist. Seoses metsaosakonna kaotamisega said koondamisteate kõik selle struktuuriüksuse töötajad, sh peametsaülem. Uue töö pakkumisel lähtusid regioonijuhid, nagu mainitud, töötajate profiilist.»
Sepa profiil regioonijuhile ei sobinud. «28. märtsil lõpeb minu töö Eesti riigimetsa süsteemis. Läbi saab teekond, mis algas riigimetsa teenimisega toonases Orava metskonnas 1. veebruaril 1993,» kirjutas Sepp lahkumiskirjas oma kolleegidele. «On olnud huvitav ja põnev aeg, vahel saavutatu üle uhkust tundes, vahel erinevate tegutsemisviiside ja võimaluste üle tuliselt vaieldes.»
«Vaatan, mõtlen,» vastas tulevikuplaanide kohta Prants. Temagi kavatseb puhata ja metsa istutada. Kas Saaremaal on võimalik uus töökoht leida? «Varem või hiljem kindlasti,» vastas ta.
/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)
