Eesti osaleb Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil Punase mere piirkonnas

Eesti osaleb Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil Punase mere piirkonnas. Foto: PIERRE VERDY / AFP / Scanpix

Valitsus kiitis neljapäeval seoses Punase mere kriisiga heaks Eesti osalemise Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides Punase mere regioonis ühe kaitseväelasega.

Operatsiooni pikkuseks on esialgu plaanitud üks aasta, mida vajadusel pikendatakse.

Kaitseminister Hanno Pevkur märkis, et vaatamata sõjale Euroopas tuleb olla valmis panustada koos oma liitlastega ka teistesse kriisikolletesse maailmas.

«Kaudselt mõjutab see ka meie julgeolekut siin Euroopas, samuti mõjutavad rünnakud Punase mere piirkonnas maailma majandust ja kaubandust,» ütles Pevkur.

Viimastel kuudel Punasel merel huthi mässuliste kauba- ja sõjalaevade vastu korraldatud rünnakud on halvendanud julgeolekuolukorda kogu regioonis.

Euroopa Liidu veebruaris käivitatud sõjalise operatsiooni EUNAVFOR Aspides eesmärk on taastada meresõiduvabadus Punasel merel ning tagada aluste turvalisus regioonis, kaitstes laevu rünnakute eest ning eskortides aluseid kogu operatsiooniala piires. Operatsioon on kaitsva iseloomuga, selle raames ei korraldata sõjalisi lööke maismaa sihtmärkide pihta.

Operatsiooni tegevus on koordineeritud piirkonnas tegutseva Ameerika Ühendriikide juhitud tahtekoalitsiooniga Prosperity Guardian. Euroopa Liidu operatsiooni juhtriik on Kreeka, alustega panustavad Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Lisaks on oma osalusest teatanud Soome, Rootsi, Poola, Hispaania, Tšehhi, Rumeenia, Portugal, Holland, Sloveenia, Bulgaaria, Austria, Malta ja Küpros.

Eesti mereväelane alustab teenistust Itaalia mereväe alusel esimesel võimalusel, kasutades selleks kehtivat riigikogu mandaati.

Operatsiooniala hõlmab Bab el Mandebi ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja Pärsia lahe rahvusvahelisi mereteid, kus huthi mässulised on alates 2023. aasta oktoobrist korraldanud arvukaid rünnakuid eelkõige kaubalaevade vastu. Sellised rünnakud seavad ohtu meremeeste elud, piiravad meresõiduvabadust ja ÜRO mereõiguse konventsioonis sätestatud õigust läbida transiidi eesmärgil rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavaid väinasid. huthide rünnakutel on kahjulik mõju kaubanduslikule meresõidule ning Euroopa Liidu ja Punase mere regiooni riikide majandusele.