Bürokraatia takistas kodu juurde viiva purustatud silla taastamist

Pensionär Jaak Võsu (vasakul) Apna jõe silla taastamistöödel. Paremal jõe ületamiseks rajatud ajutine purre. Foto: Jaak Võsu erakogu

Möödunud suvel varises Peipsiveere looduskaitsealal üle Apna jõe sõitnud kruusakoormaga kallurauto raskuse all kokku kõigest kaks aastat tagasi parandatud lehisepuidust sild.

Selle taastamine nõudis terve elu ehitusülemana tegutsenud, nüüdselt pensionärilt Jaak Võsult rohkem kui pool aastat võitlust ametkondlike tõketega ning maksis kokkuvõttes kuuekohalise summa. «Eks see kalliks läks,» lausub Võsu (82). «Väga närviline aeg oli. Poole aastaga sain kümme aastat vanemaks.»

Juuli lõpus purunenud silla taastamine oli Võsule elulise tähtsusega, sest üle selle kulgeb Tartumaal Kastre vallas Ahunapalu külast ainus, veidi rohkem kui viie kilomeetri pikkune ligipääsutee Tsirna tallu, tema koju Leegu järve kaldal. Selle mahajäetud koha, kus kask oli kasvanud läbi köögipõranda ja ulatus kümme meetrit üle katuseharja, soetas ta neli kümnendit tagasi.

Peale Võsu ja tema naise talu viib Apna jõe silla tagune tupiktee veel ühe pensionäri, Vello Vainura koduni. Rohkem sealkandis ühtegi teist inimest ei ela.