President Karis: Euroopa julgeolekumured on teinud Eesti ja Küprose koostöö olulisemaks kui varem

Eesti president Alar Karis, Sirje Karis ja Küprose riigipea koos abikaasaga. Foto: Raigo Pajula

President Alar Karis arutas Küprose riigipea Níkos Christodoulídisega Eesti ja Küprose poliitilisi ja majandussuhteid ning julgeolekupilti Euroopas ja kitsamalt Vahemere piirkonnas.

«Euroopa maadleb rahvusvaheliste julgeolekukriisidega, mistõttu on Eesti ja Küprose koostöö olulisem kui varem. Venemaa agressioon Ukrainas on sõda rahvusvahelise õiguse ja riigipiiride puutumatuse vastu. Ukraina vajab kiiresti meie tõhusat abi, et kaitsta end ja kogu Euroopat ründava kurjuse eest,» ütles Küprosele ametlikule visiidile saabunud president Karis. «Eesti on otsustanud eraldada järgmise nelja aasta jooksul 0,25 protsenti oma SKTst Ukraina kaitsevõime tugevdamiseks ja me kutsume teisi riike tegema sedasama. Nii aitaks meie ühine panus agressor tagasi lüüa.»

Kaks presidenti arutasid võimalusi Eesti ja Küprose koostööks, et pakkuda Ukrainale ekspertiisi demineerimiskoolituseks. Veel räägiti Ukraina ülesehitamisest ja vajadusest võtta Venemaa agressiooni eest vastutusele.

Presidendid rääkisid Küprose taasühinemisprotsessist. «Toetame saare taasühinemist, mis toetub mõlema kogukonna jaoks sobivale lahendusele vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele,» ütles president Karis.

Riigipead kõnelesid ka viimastel kuudel eskaleerunud Iisraeli ja Hamasi konfliktist. «Humanitaarolukord Gazas on katastroofiline. Küpros on teinud suuri jõupingutusi humanitaarabikoridori avamiseks, et pakkuda meritsi vajalikku lisaabi konflikti tõttu kannatavatele inimestele,» sõnas president Karis. Amalthea algatusega on Küprose sadamatest liikunud rahvusvahelises koostöös laevad humanitaarabiga Gazani.

Migratsiooni probleemidest kõneldes väljendas president Karis muret, et suurenenud ebastabiilsus Aafrikas ja Lähis-Idas avaldab mõju kogu Euroopale. «Ebastabiilsetest piirkondadest saabuvaid põgenikevooge kasutatakse ära Euroopa Liidu riikides pingete õhutamiseks,» tõdes Eesti riigipea.

Ta kinnitas Eesti toetust Küprosele kui rändeprobleemide eesliini riigile: «Eesti on Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti Frontexi missioonide kaudu panustanud aktiivselt Euroopa Liidu välispiiri kaitsesse, sealhulgas Küprosel, olles Euroopa Liidus elaniku kohta üks kõige rohkem panustavatest riikidest.»

Digikoostööst rääkides ütles president Karis, et Eesti on valmis jagama riigi digitaliseerimiseks vajalikku oskusteavet. «Loodan uut indu meie riikide digikoostöösse. Vastastikku digiretseptiga ravimite ostmise võimalus on üks praktiline näide, mis tooks kasu mõlema riigi elanikele näiteks reisimisel,» lausus Eesti riigipea.

Huvi Küprosega majanduskoostöö edendamiseks kinnitab president Karise sõnul temaga visiidile tulnud äridelegatsioon. «Eesti erineva taustaga ettevõtjad, sealhulgas digi- ja merendussektorist, otsivad Küproselt partnereid ühiseks äritegevuseks. Olen lootusrikas, et meie äriseminar ja kohtumised annavad ettevõtjate koostööle hoogu juurde,» lisas ta.

Eesti riigipea kohtus täna veel Küprose parlamendispiikri Annita Demetriouga. Ka sellel kohtumisel räägiti julgeolekumuredest mõlema riigi lähiregioonis, vajadusest toetada Ukrainat ja Venemaa agressioonisõjast. Samuti oli tähelepanu Eesti ja Küprose suhete tihendamisel, sealhulgas majandus- ja digikoostöös, aga jutuks oli ka parlamentide koostöö süvendamine. Eesti ja Küpros tähistavad mõlemad tänavu 20 aasta möödumist Euroopa Liiduga liitumisest.

President Karist saatvasse äridelegatsiooni kuuluvad ettevõtete Admirals Group, Amisco, Datel, DefSecIntel, Saaresalu ja Sillamäe Sadam ning Taltech Kuressaare Kolledži ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad.