Erakondade reitingutabel püsis viimasel nädalal muutumatuna ehk kindel liider on Isamaa, kellele järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Reformierakond.
Erakondade reitingud: Reformierakonna toetus püsib madalseisus (15)
Ühiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 28,8 protsenti, EKRE-t 18,9 protsenti ja Reformierakonda 16,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 14,3 protsendiga, Keskerakond 11,2 protsendiga ning Eesti 200, kelle toetus on 5,8 protsenti. Pärast languse peatumist on sotside positsioon mõnevõrra paranenud, ning nende praegune toetus on ühe protsendipunkti võrra kõrgem kui kaks nädalat tagasi.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 36,6 protsenti ning opositsioonierakondi 58,9 protsenti vastajatest.
Tartu ülikooli politoloogia kaasprofessori Martin Mölderi sõnul püsivad erakondade üldised toetusnumbrid praegu võrdlemisi stabiilsed. Isamaa jätkab kõige populaarsema erakonnana, nende nelja nädala koondtoetus on praegu 28,8 protsenti.
«Isamaa toetuse kasv peatus umbes kuu aega tagasi napilt alla 30-protsendise taseme juures ning on praegu pigem mõnevõrra taandunud, kuigi muutused nädalast nädalasse on olnud väga väikesed,» rääkis Mölder.
EKRE ja Reformierakonna toetused püsivad stabiilsed. Samas on võrreldes eelmise nädalaga natuke kasvanud sotsiaaldemokraatide toetus. «Nende nädalased reitingud on viimase kuu aja jooksul kõikunud samas vahemikus üles-alla ning seega ei ole hetkel selge, kuhu suunas nende toetus liigub,» ütles Mölder.
Samuti püsib üldiselt paigal Keskerakonna toetus. «Nende puhul on viimase kahe nädala jooksul langenud eestlastest valijate toetus, mis vahepeal näitas korraks kosumise märke. Keskerakonna toetus eestlastest valijate hulgas on taaskord rekordmadal ehk neli protsenti,» ütles Mölder.
Tema sõnul pole nädalaga oluliselt muutunud ka Eesti 200 toetus, kuigi nende nädala reiting pigem näitab seda, et erakond püsib siiski võrdlemisi ebamugavalt valimiskünnise territooriumil. «Viimase pooleteise kuu jooksul on tasapisi kasvanud ka eelistuseta valijate osakaal, mis võib näidata teatud huvi taandumist seoses parteipoliitikas toimuvaga,» lisas Mölder.