OTSEÜLEKANNE ⟩ Enneolematu ettevõtmine: kogu Eesti loeb ühiselt Meie Isa palvet

Aastal, mil eestikeelse Meie Isa palve esmasest kirjapanekust möödub 500 aastat, kutsub Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) ülestõustmisnädala suurel neljapäeval kell 11.45 kogu Eesti rahvast üheskoos seda palvet lugema.

Idee, et terve Eesti võiks Meie Isa palvet lugeda, tuli Nõmme Baptistikoguduse pastor Veikko Võsule pähe mullu varasügiseses metsas jalutades. Esialgu jagas ta seda kogudusevendade ja Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse diakoni Rene Paatsiga. Oktoobris tutvustas mõtet peapiiskop Urmas Viilmale ja novembris astuti juba Eesti Kirikute Nõukogu ette. Seal leiti tänapäeval harvanähtavas üksmeeles, et idee tuleb teoks teha.

«On tähelepanuväärne, et just Meie Isa palve on esimene pikem tekst, mis eestikeelsena vääris viiesaja aasta eest kirja panemist,» märkis EKN president Viilma.

EKN asepresidendi Erki Tamm loodab, et palve lugemine aitab inimestel leida ja avastada suhet, mis meil võib olla Jumalaga, kui hea isaga. «Seda on palutud aastasadu ja seda on teinud meie esivanemad. Sellega on hea ühineda,» arvas Tamm.

Neljapäeval kell 11.40 pannakse kirikukellad kõikjal üle Eesti helisema ja algab otseülekanne Nõmme Baptistikogudusest. Kell 11.45 esitab Birgit Õigemeel Tõnis Mägi laulu «Palve», misjärel loetakse kristlike koolide laste ja kirikute juhtide eestvedamisel Meie Isa palvet. Palve lõpetab Ott Lepland lauluga «Võitmatu”.

Eesti Kirikute Nõukogu poolt on 2024. aasta kuulutatud üle-eestiliseks Meie Isa palve aastaks.

Palvepäeva kava

11.40 Kirikukellad kõikjal Eestis hakkavad lööma ja algab otseülekanne

11.45 Birgit ja bänd esitavad Tõnis Mäe laulu «Palve»

11.49 Meieisapalve ühislugemine

11.50 Ott Lepland esitab laulu «Võitmatu»

12.00 Ülekande lõpp

Loo autor on Postimehe ajakirjanduskooli praktikant

Tänavu möödub 500 aastat meieisapalve esmakordsest eestikeelsest kirjapanekust aastatel 1524–1532 koostatud Kullamaa vakuraamatusse. Fotol on Kullamaa kirik. Foto: Wikimedia Commons