:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
/nginx/o/2024/03/20/15956547t1hab95.jpg)
Eesti ja Läti välisministeerium teevad Euroopa Liidu (EL) 14. sanktsioonipaketi läbirääkimistel ettepaneku lisada sanktsioonide alla ka mangaanimaagi eksport Venemaale.
Eesti ja Läti nõuavad Sillamäed läbivale ja Venemaa sõjatööstust toitvale mangaanimaagile ELi sanktsioone
Üle-eelmise nädala Postimehe lugu, et sõjatööstuses hädavajaliku mangaanimaagi tarned Venemaale on sõja puhkemise järel hüppeliselt kasvanud ning see on Venemaale jõudnud Läti ja Sillamäe sadamate kaudu, põhjustas lõunanaabrite juures meediatormi. Eelmisel nädalal korraldati Lätis transiidivastane pikett. Samuti pidi teemat kommenteerima Läti president Edgars Rinkēvičs.
Presidendi kantselei teatas Läti Delfile, et Venemaale veetava mangaani üle pidasid aru ka Rinkēvičs ja maksuameti juht Baiba Šmite-Roke. President tõdes, et avalikkuseni jõudnud info viitab süsteemsetele puudujääkidele.
Rinkēvičsi sõnul peavad vastutavad asutused tõhustama koostööd, et kriitiliselt hinnata, milliste eranditega sanktsioonide rakendamisel riskitakse Venemaa sõjatööstuse toetamisega. President kutsus üles selliseid juhtumeid kiiresti tuvastama ja sel teemal ka ELi tasandil aktiivselt aru pidama.
Läti TV3 paljastas, et näiteks on mangaanimaaki ladustavate ettevõtete seas esindatud firmad, mis on seotud Läti endise peaministri Andris Šķēle ja parlamendiliikme Ainārs Šlesersiga.
Läti riigile kuuluv ettevõte LDZ Logistika SIA on samuti üks mitmest Läti ettevõttest, mis mangaanimaagi Venemaale liikumisest osa võtnud. Aasta tagasi lõpetas LDZ mangaanimaagi ladustamise teenuse pakkumise. Nende vahendatud mangaanimaak jõudis eelkõige Tšeljabinski elektrometallurgia tehasesse, mis on Venemaa suurim ferrosulamite tootja (80 protsenti ferrosulamite turust) ja kaitsetööstus on selle pikaaegne klient. Alates 2023. aasta algusest hakkas mangaanimaak Tšeljabinskisse jõudma Tiit Vähi firma SilSteve kaudu, nagu selgus mitmest välismaisest tollideklaratsioonide andmebaasist. Eelmise aasta jooksul liikus SilSteve kaudu Tšeljabinskisse umbes 400 000 tonni mangaanimaaki.
Esmaspäeval teatas Läti välisminister Krišjānis Kariņš sotsiaalmeedias, et kutsus ELi välisministrite nõukogul kolleege üles alustama tööd 14. Venemaa-vastaste sanktsioonide kallal. «Läti kutsub üles lisama sanktsioonide paketti mangaanimaagi, kuna Venemaa kasutab seda sõjalistel eesmärkidel,» sõnas Kariņš.
Samasuguse ettepaneku tegi ka Eesti.
«Mangaanimaagi ekspordi keelamine sisaldub meie ettepanekutes 14. sanktsioonipaketti. Vahetame ELi liikmesriikidega pidevalt mõtteid selle osas, kuidas veel täiendavalt Venemaale agressiooni hinda tõsta,» kinnitas välisministeeriumi pressiesindaja Kerstin Meresma.
Läti peaminister Evika Siliņa ütles TVNetile, et kui mangaanimaaki ega alumiiniumoksiidi ei õnnestu sanktsioonide nimekirja saada, otsib nende valitsus teisi lahendusi.
Läti peaminister Evika Siliņa ütles TVNetile, et kui mangaanimaaki ega alumiiniumoksiidi ei õnnestu sanktsioonide nimekirja saada, otsib nende valitsus teisi lahendusi. Tõsi, ta tunnistas, et oleks parem, kui Euroopal õnnestuks jõuda ühisele otsusele. Siliņa märkis, et tal pole täit pilti, milliseid Baltikumi läbivaid transiitkaupu võiks Venemaa veel sõjaliseks otstarbeks kasutada, kuid ta palus ministeeriumidel selline informatsioon ette valmistada.