Neinar Seli pöördus vaidluses Eesti Ekspressiga riigikohtusse

Neinar Seli. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Eesti Ekspressi valeandmete ning solvava sisuga kommentaaride avaldamises süüdistav, kuid kahes esimeses kohtuastmes kaotajaks jäänud ärimees Neinar Seli pöördus kassatsioonkaebusega riigikohtusse, kuid kõrgem kohtuaste ei võtnud esialgu kaebust menetlusse.

Riigikohus märkis kolmapäeval, et Seli kaebus tuleb jätta käiguta, mis tähendab, et riigikohtu osutatud puuduste kõrvaldamise järel kindlaks määratud tähtaja jooksul on kaebajal võimalus esitada kõrgeimale kohtuastmele uus kaebus.

Viimati tuli Seli ja Ekspressi vaidluses kohtulahend veebruari alguses, kui Tallinna ringkonnakohus jättis jõusse Harju maakohtu lahendi, mis andis õiguse Eesti Ekspressile.

Neinar Seli kaebas juba 2009. aasta kevadel kohtusse Bonnieri preemia saanud Eesti Ekspressi ajakirjaniku Tarmo Vahteri artikli «Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased», kuna peab selles esitatud väiteid enda au haavavaks. Seli tahab Eesti Ekspressi Kirjastuse ASilt ebaõigete andmete ümberlükkamist ning talle artikliga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu poolt määratavas summas.

Mullu septembri lõpus oli Seli Harju maakohtus sunnitud siiski kaotust tunnistama, kuna kohus jättis tema nõudmised rahuldamata. Siiski ei andnud maakohus täies mahus õigust Eesti Ekspressile, tuues esile mitmeid nüansse, mis rääkisid tegelikult Seli kasuks.

Esmalt tuvastas kohus, et Eesti Ekspressis kõlanud väide «Neinar Seli lükkas läbi maadevahetuse reeglite muudatuse» pole mitte faktiväide, nagu Seli oma kaebuses väitis, vaid on väärtushinnang. «Kuna kohus leidis, et seadusemuudatuse «läbi lükkamise» väite näol ei ole tegemist faktiväitega, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kohustada Eesti Ajalehed ASi lükkama Eesti Ekspressis ümber artiklis «Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased» avaldatud ebaõige väite «Seli lükkas riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise». Võlaõigusseaduse kohaselt saab nõuda üksnes ebaõigete faktiliste andmete ümberlükkamist, väärtushinnangute, ka ebakohaste ümberlükkamist nõuda ei saa,» seisab maakohtu otsuses.

Ühtlasi ei nõustunud kohus Seliga, et artiklis luuakse temast mulje kui ainuisikulisest seadusemuutjast. «Üldteadaolevalt on seaduste ja seadusemuudatuste vastuvõtmine kollegiaalse otsustusorgani ehk riigikogu pädevuses ning riigikogus on 101 liiget. Keskmisele mõistlikule lugejale ei saanud artiklist tekkida muljet, et Seli sõna otseses mõttes reaalselt ainuisikuliselt seadust muutis,» märkis kohus.

Küll aga eksis Eesti Ekspress kohtu hinnangul, kui jättis artiklis Selist mulje kui valetajast. «Artikliga luuakse üheselt mõistetav mulje, et Selil oli kaitstavate loodusobjektide seaduse ehk niinimetatud maadevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmisel määrava tähtsusega roll. Artiklist nähtuvalt saavutas Seli eelnõu seadusena vastuvõtmise riigikogule valetades. Lisaks muudele lausetele, milles Seli seostatakse eelnõu menetlemisel valetamisega, sisaldab artikkel selget lauset «Seli valetab». Kohus leiab, et Eesti Ekspressi selline hinnang Seli tegevusele on objektiivselt põhjendamata ja ei ole kooskõlas tegeliku faktilise olustikuga,» märkis kohus.

Maakohus leidis, et kuigi kuvand hagejast kui valetajast on negatiivne, ei ole iga negatiivne kuvand siiski isikuõigusi rikkuv. «Seli ei ole esile toonud, et tema enesehinnang oleks langenud, samuti ei ole põhjust eeldada artiklist johtuvat avaliku suhtumise olulist halvenemist temasse. Seli on jätkuvalt edukas suurärimees, kelle tegemisi ajakirjandus jätkuvalt laialdaselt kajastab. Eelnev näitab, et artikli ja jätkuartikli põhjustatud hageja au ja hea maine riive ei saanud olla märkimisväärne,» märkis kohus.

Samas leidis kohus, et Selit laimavate negatiivse alatooniga veebikommentaaride osas lasub vastutus Eesti Ekspressil, kuigi väljaanne kinnitas, et on kommentaare avaldades üksnes vahendusteenuse osutaja.

Kohus leidis, et kommentaarides Seli nimetamine näiteks pätiks, poliitiliseks prostituudiks ja sahkerdajaks, suureks suliks ja nürimeelseks jõujunniks, Seli võrdsustamine riigireetmises süüdi tunnistatud Herman Simmiga, Seli nimetamine kurjategijaks, kes «tuleks koos bandega kinni panna», ning ärimehe nimetamine pättide pätiks, vargaks ja pasaks on vulgaarses ja labases vormis väljendatud põhjendamatud väärtushinnangud, mille ainus eesmärk on alandada hageja inimväärikust.

Samas mittevaralise kahju tekkimist Selile kohus nende kommentaaride avaldamisega ei näinud. «Seli põhjendas mittevaralise kahju tekkimist sellega, et kommentaarid alandavad tema au ja inimväärikust, ta pidi taluma kommentaaride pinnalt pilkeid äripartneritelt ja isikutelt, kellega ta lävis, samuti on ta perekonnaliikmetel tulnud taluda kommentaaridest tulenevalt solvavaid märkusi ja eelarvamusi. Kohus leiab aga, et käesoleval juhul ei ole hagejale kommentaaride avaldamisega tekkinud mittevaralist kahju ehk hingelist valu ja kannatusi sellises ulatuses, mis õigustaks kostjalt rahalise hüvitise väljamõistmist,» seisab otsuses.

Maakohus leidis, et edukast suurärimehest hagejal, kes pikemat aega on poliitikuna ja avaliku elu tegelasena pidevalt avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all olnud, ei ole närvikava nii nõrk, et vulgaarselt sõnastatud ebakohaseid hinnanguid sisaldavad anonüümsed kommentaarid põhjustaksid hagejale pikemaajalist meeleolulangust või solvumistunnet, tugevamate psüühiliste häirete tekkimist ei ole aga hageja väitnud. «Seli väited selle kohta, et anonüümsed kommentaarid kahjustasid temaga seotud organisatsioonide ja ühingute mainet, ei ole tõsiseltvõetav. Hageja ei ole ka ära näidanud, kuidas organisatsioonide ja ühingute väidetav maine kahjustamine seondub hagejale tekkinud mittevaralise kahjuga,» lisas kohus.

«Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hageja isikuõiguste rikkumisega kaasnenud mittevaralise kahju heastamiseks on kommentaaride kustutamine piisav ning kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise määramine ei ole põhjendatud. Kohus jätab hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata,» lõpetas maakohus.

Eesti Ekpressis 2008. aasta oktoobri lõpus ilmunud artiklis kirjeldatakse, et esimeste maadevahetajate seas olid endise reformierakondlasest keskkonnaministri Heiki Kranichi äripartner ning endise riigikogu liikme Neinar Seli venna Anti Seli poolt finantseeritud Selide äripartner, kes sai selleks laenu ka Maaelu Edendamise Sihtasutuselt.

Neinar Seli oli keskkonnakomisjoni liige, kes kaitses komisjoni nimel riigikogu saalis 2001. aastal kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seadust.

Neinar Seli hinnangul on talle teotav, kui teda seostatakse maadevahetusega ning peetakse teda nimetatud seaduseelnõu läbisurujaks riigikogus.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter on BNSile öelnud, et artiklis ei süüdistatud Neinar Selit maadevahetuses, vaid näidati asjade tausta. Nii oli juba aasta enne seadusmuudatuste vastuvõtmist, milles osales eelnõu eest vastutavana ka Neinar Seli, tema vend andnud nende ühisele äripartnerile laenu maadevahetuseks maade kokku ostmiseks, nentis Vahter.

«Me ei ole väitnud, et selles midagi kuritegelikku oleks. Artikliga tahtsime näidata, et maadevahetustega tegeles palju laiem hulk inimesi kui seni arvatud, sealhulgas endise keskkonnaministri Kranichi äripartner ning Neinar Seli paljude firmade reformierakondlasest audiitor,» märkis Vahter 2009. aasta kevadel.