JÄRELVAATAMINE ⟩ Kalle Laanet: teenistuslik järelvalve annab hinnangu, kuidas prokuratuuri on juhitud

Riigikogu liikmete arupärimistele vastasid täna regionaalminister Madis Kallas (SDE) ja justiitsminister Kalle Laanet (RE). 

Regionaalminister Madis Kallas vastas lemmikloomaregistri kohta.

Justiitsminister Kalle Laanet vastas riigikogu liikmete arupärimistele toimingupiiranguga seonduvate probleemide, kassatsiooniõiguse piirangute (kaitsja nõuded), vaenu õhutamise kriminaliseerimise eelnõu ning prokuratuuri ja kaitsepolitseiameti tegevuse põhjendatuse kohta.

Arupärijad esitasid ministrile kaks küsimust. Esiteks, kas te tunnistate, et toimingupiiranguga seonduvad probleemid on tõsised ning vajavad õigusriigi põhimõtte tagamiseks viivitamatut tähelepanu. Ja teiseks, kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas Justiitsministeeriumil on plaan kõnealuse probleemi kõrvaldamiseks või leevendamiseks?

Laanet selgitas, et korruptsioonivastase seaduse eesmärk on ennekõike ennetada korruptsiooni ning tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. «Kuid korruptsioonivastase seaduse karistusõiguslikus kontekstis rakendamisel on tõesti ette tulnud mõningaid laiast tõlgendamisest tulenevaid probleeme, mis vajavad tõsist tähelepanu,» nentis Laanet. Ta märkis, et kehtiva korruptsioonivastase seaduse avatus ning võimalikult paindlik regulatsioon, mis ühelt poolt on aidanud vältida niinimetatud jokk-skeeme ning teisalt pannud seaduse rakendajatele vastutuse olukordi hinnata ning kohustuse sobivaid korruptsiooni ennetamise vahendeid leida. «Hetkel ei ole märke, et valitud suund oleks väär,» ütles minister.

Laanet tunnistas, et seaduse rakendamisel on aga kerkinud hulganisti küsimusi, mida on seni lahendatud jooksvalt Justiitsministeeriumi pakutavate juhiste ja koolituste kaudu. «Ma olen isiklikult õiguskantsleriga selle aasta jooksul üsna mitmeid kordi kohtunud. Oleme arutanud ka, kuidas oleks võimalik paremat õigusselgust luua just nimelt sellesama toimingupiirangu rikkumisega seoses,» ütles Laanet. «Konkreetset seaduse sätet, seda kokku kirjutatud veel hetkel ei ole.»

Laaneti sõnul näeb valitsuse tegevusprogramm ette, et aasta lõpu tähtajaga korruptsioonivastase seaduse analüüsi toimingupiirangu rikkumisega seonduva regulatsiooni täpsustamiseks.

«Sellegipoolest peab jääma toimingupiiranguga hõlmatuks see, et kui otsuse või toimingu tegemisel esines ametiisiku või temaga seotud isiku oluline majanduslik või muu huvi, mis võis otsust või toimingut mõjutada,» ütles minister. Eelnõuga soovime muuta toimingupiirangu regulatsiooni selgemaks ja kitsamaks, kuid mitte normaliseerida korruptsiooni üheski eluvaldkonnas.

«Iga korruptsioonijuhtumiga peaks ju olema ka väga selge, kes ühest või teisest toimingust kasu saab, kas materiaalset või moraalset kasu. Moraalset on muidugi ääretult keeruline hinnata, kuid alati on ju korruptsiooni üks element kasu saamine,» ütles Laanet.

Laanet selgitas, et eelmisel nädalal algatatud teenistuslik järelevalve peab andma hinnangu, kuidas on prokuratuuri juhitud, kuidas on prokuratuuri areng läinud. «See peaks andma selle pildi, mille järgi me saaksime hinnata, milline see juhtimine ja kogu tegevus on olnud,» ütles Laanet. Ta viitas asjaolule, et peale taasiseseisvumist ei ole kunagi sellist teenistuslikku järelevalvet prokuratuuris läbi viidud.