/nginx/o/2024/01/22/15843349t1h9cb8.jpg)
Kalle Laaneti tagasiastumine väga tõenäoliselt ei mõjuta justiitsministeeriumi 11. märtsil algatatud teenistusliku järelevalvet riigiprokuratuuri suhtes. Vastupidisel puhul tunnistaks valitsus, et järelevalve algatamine oligi Laaneti isiklik projekt.
Peaminister ja koalitsioonipartnerid aga on järelevalve tegemise heaks kiitnud ja siseminister Läänemets nõudnud suisa ulatuslikumat kontrolli prokuratuuri suhtes.
Teenistusliku järelevalve jätkumine on ka riigiprokuratuurile kasulik, sest peaprokurör on justiitstüli käigus teinud vigu ja mitte ainult oma salvestuspraktikaid puudutava segase kommunikatsiooniga. Parmas ei pöördunud justiitsministri poolse survestamise murega esmalt riigikogu õiguskomisjoni, vaid meediasse. See valik on jätnud talle veidi manipulatiivse maine.
Mõnevõrra teeb Laaneti lahkumine teenistusliku järelevalve tegemise lihtsamaks, sest prokuratuuril pole enam võimalust järelevalvajaid ministri karistussalgana portreteerida, järelevalve tegemiseks moodustatud neljaliikmeline komisjon saab pingevabamalt tööd teha. Seda enam, et Laaneti lahkumine võtab hoo ka Isamaa algatuselt moodustada riigikogu erikomisjon justiitsministri sekkumise uurimiseks prokuratuuri töösse.
Halenaljakas on loo juures see, et Kalle Laanet oli ise riigikogu õiguskomisjoni liige sel ajal, kui seadusesse muudatus tehti, mille alusel ta varem lubatud rendisuhe nüüd keelatud on.
Eraldi küsimus on, miks justiitsministeeriumi sisekontroll ja õiguskaitsesüsteem nii ilmse eksimuse ennetamise ja tuvastamisega hakkama ei saa. Eesti Ekspress tegi väga head tööd, aga veidi õõvastav, et nii algelised kontrollitoimingud meedia kaela jäetakse, eriti kui need puudutavad korruptsiooni ja selle ennetamise eest vastutavat justiitsministrit. Miks keskvalitsus ennast ise selliste tehingute eest ei kaitse ja kus olid õiguskaitsesüsteemi silmad?
/nginx/o/2022/01/06/14295667t1hf511.jpg)