Narva muuseumi nõukogu liikmed Orlov ja Mägi jätkavad muuseumijuhi survestamist

Haigla nõukogu liige Vadim Orlov. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik / Arhiiv

Näitus «Narva 1944» on põhjustanud Narva muuseumi direktorile Maria Smorževskihh-Smirnovale ja kogu muuseumiperele suurt stressi, sest asutuse nõukogu liikmed Vadim Orlov ja Aleksei Mägi süüdistavad teda põhjendamatutes kulutustes ja tegevuses, mis ei vasta asutuse põhikirjale.

Narva muuseumi nõukogu esimees Krista Nelson kutsus esmaspäevaks, 18. märtsiks kokku nõukogu erakorralise koosoleku, kus arutatakse pingeid kahe nõukogu liikme ja muuseumijuhi vahel. Kuna selline olukord võib tõsiselt rikkuda töörahu, on minister Heidy Purga teinud Narva linnapeale Jaan Tootsile ettepaneku kutsuda muuseumi nõukogust tagasi kolmest linna esindavast liikmest kaks – Aleksei Mägi ja Vadim Orlovi – ja asendada need teistega.

Reedel Prantsusmaalt lähetusest naasnud Orlovi väitel väljendas sotsiaalmeedias ministri ettepaneku üle hämmastust. Tema väitel ajendas neid Maria Smorževskihh-Smirnovale kirjutama mure Narva muuseumi väga halva rahalise olukorra pärast, mis olevat lähedane pankrotile. Nõukogu esimehe selgitused ja väljavõtted asutuse bilansist ei tähendanud Orlovile midagi ning ta lubas esmaspäeval nõukogus muuseumi rahalise seisu ette võtta.

Lõppeval nädalal on Narva muuseumi juhti Maria Smorževskihh-Smirnovat survestatud seoses sellega, et ta avas kindluse kõrval 6.märtsil välinäituse «Narva 1944», kus linlased saavad näha Punaarmee pommirünnakute tekitatud purustusi sõjaeelsele Narvale. Kaitseliidu üksus Propastop kujundas lendlehe, kus on kujutatud pommirünnakutes purustatud koolimaja 1944. aastal Narvas ja 2022. aastal Ukraina linnas Žõtomõris, ning levitas seda linnas. Järgmisel päeval saatsid muuseumi nõukogu liikmed Aleksei Mägi ja Vadim Orlov Smorževskihh-Smirnovale kirja, milles väidavad, et ka lendleht on muuseumi tehtud, ning esitavad seoses sellega mitmeid süüdistusi alates asutuse põhikirja rikkumisest kuni lubamatute kulutusteni seoses lendlehega. Samuti häiris neid paralleelide toomine Venemaa agressiooniga Ukrainas. Oma vastuses lükkas muuseumijuht süüdistused ümber, sest tema juhitav asutus lendlehe tootmise ja levitamisega ei tegelenud.

Samal ajal toimus sotsiaalmeedias linnavolikogu Keskerakonna juhitud fraktsiooni liikmete osalusel hoogne diskussioon näituse ja Propastopi flaieri üle, mille käigus korrutati nõukogudeaegseid ja praegu Venemaa võimendatavaid müüte Teisest maailmasõjast, sealhulgas Narvaga seotud lahingutest. Mägi ja Orlovi seisukohti kiideti, muuseumijuhi vastused mõistmist ei leidnud ning tema tegevust Eesti ajaloo tutvustamisel ja Ukrainaga võrdlemisel mõisteti enamasti üsna järsus sõnastuses hukka.

Mägi on öelnud, et ei näe võimalust edasiseks koostööks Narva muuseumi juhiga. Smorževskihh-Smirnova väidab, et teda on juba nädal aega sotsiaalmeedias ähvardatud, ning et agressorriigi kõrval elades tekitab see täiendavat stressi.

9. mail 2023 esitasid muuseumijuhile Mägi ja Orlovi kirjale sarnase sisuga arupärimise seoses Putini verise pildi riputamisega Narva kindluse seinale Aleksei Jevgrafov, Serdei Gorlatš, Marina Šurupova ja Jana Kondrašova.