Kaja Kallas: ma ei saa käsi piiblil vanduda, et jätkan peaministrina

Kaja Kallas Foto: OLIVIER HOSLET / EPA

Peaminister Kaja Kallas ütles Kuku raadio saates «Sihik», et ei saa siiski kindlalt väita, et jätkab peaministrina ka paari kuu pärast. Ta lausus, et kuna poliitikas muutub kõik päevadega, ei ole ta kindel, mida teeb homme või ülehomme.

Pärast valitsuses eelmisel nädalal välja käidud rahalisi otsuseid küsivad paljud valijad, et milleks meile koalitsioonilepe ja milleks meile valimisprogrammid?

Need asjad olid meil ju varem kokku lepitud, nüüd pidime need lihtsalt uuesti jõustama. Meil on tõesti ikkagi erakordselt keeruline seis pärast neid raskeid otsuseid. Meil on eelarves ikkagi veel auk ja on lahendamata küsimusi. Oleme sattunud olukorda, kus üks kriis on ajanud teist taga ja neile kriisidele vastu oleme läinud eelarvega, kus reserve ei ole. 

Viitasin küsimusega loomulikult keskmisele pensionile ja lubadusele hoida see tulumaksuvabana.

Esiteks kaotas pensioni tulumaksuvabastuse ära Jüri Ratase valitsus, meie toome selle tagasi. Nüüd me külmutame selle lihtsalt põhjusel, et meil on rahaliselt niivõrd keeruline. Iga aastaga see summa kasvab, sest pensionäre tuleb juurde. Samuti kasvab keskmine pension. Pensionäride tulumaksuvabastus jääb endiselt kõrgemaks, kui see on töötaval inimesel. Teiseks ei ole enam seda astet, mis karistas ka pensionäre, sest me kaotasime maksuküüru. Nii et kui tulumaksuvaba miinimum töötavatele inimestele on 700 eurot, siis pensionäridel saab see olema 774 eurot. 

Argumendid on kõik arusaadavad, aga miks siis koalitsioonileppesse selline lubadus sai?

Sellepärast, et olud on olnud raskemad, kui me koalitsioonilepingut tehes arvasime. Me tegime selle ju kohe peale valimisi ja koos selle majandusprognoosiga, mis tol hetkel oli. Hiljem läks majandusprognoos halvemaks ja me ei ole suutnud nende maksutõusudega katta ära kulusid, mis meil on. See tähendab, et peame leidma täiendavaid tulusid või lõikama kulusid. Ega siin ole ühtegi head valikut. Muide, kõik erakonnad ju ütlesid enne valimisi, et vähemalt kolm protsenti SKTst tuleb investeerida julgeolekusse. Ka kõik teised erakonnad oleksid olnud raskete valikute ees, lihtsalt vahe teiste ja meie vahel on see, et meie ka vastutame, meie peame neid otsuseid tegema.

Räägime limonaadimaksust ka, selle rahaline tulu ei ole ju nii suur, et katta riigieelarves olevat auku. Mis eesmärki ta siis täpselt kannab?

Maksul saab olla mitu eesmärki, nii nagu on ka automaksul mitu eesmärki. Ühelt poolt  keskkonda hoidev eesmärk ja teiselt poolt ka riigieelarve tulude poole saamise eesmärk. Täpselt samamoodi on limonaadimaksuga. Meil on suur probleem laste rasvumine, esimeses klassis on juba iga neljas laps ülekaaluline ja me peame sellega midagi ette võtma. Kõige suurem rasvumise allikas on magusad joogid, just needsamad limonaadid.  Teiste riikide kogemus näitab, et limonaadimaksu kehtestamisel on olnud efekt, et vanemad ostavad neid vähem, lapsed joovad neid vähem ja tänu sellele saab laste rasvumist ümber pöörata.

Argumendid on ju kõik arusaadavad, aga kuidagi väga ropsti ja suure võimendusega on see maks tulnud. Jõuan nüüd selle kommunikatsioonipooleni – millal vabariigi valitsus õpib niimoodi asja kommunikeerima, et see oleks kõigile mõistetav ja arusaadav?

Siin ma nüüd ei nõustu, sest limonaadimaksu puhul on Riina Sikkut teinud erakordselt head tööd seda kommunikeerides. Mina olen saanud küll tagasisidet, et sellele maksule on väga keeruline vastu olla.

Milliseks hindate Riina Sikkuti erakonna juhi Lauri Läänemetsa kommunikatsiooni valitsuse maksupoliitilistes otsustes?

Mina vast ei ole see inimene, kes kellelegi teisele peaks midagi kommunikatsioonis nina peale viskama. See on midagi, mille eest mind ennast kritiseeritakse, nii et las see töö jääb siis kellelegi teisele.

Küsin siis teistpidi: kas valmistate ette astmelist tulumaksu, nii nagu Lauri Läänemets väidab?

No ei valmista. Seda ütles Lauri Läänemets ka valitsuse pressikonverentsil. Ta ei ole sellest meiega isegi mitte rääkinud, nii et loomulikult meie astmelist tulumaksu ette ei valmista. Vastupidi, me just kaotasime astmelise tulumaksu ära, sest see maksuküüru kaotamine ei ole midagi muud kui astmelise tulumaksu kaotamine.

Sellest saime aru, et Lauri Läänemetsa väljaütlemine oli tegelikult selgelt provokatiivne. Kas see käib normaalse suhtluskultuuri juurde headel valitsuspartneritel?

Meil on kolm erinevat erakonda, kellel on kolm erinevat valijaskonda, kellele püütakse oma sõnumeid saata. Muidugi, kui oleme valitsuses midagi kokku leppinud, siis me peaksime neid asju koos kommunikeerima, paraku võitleb igaüks ka enda eest. Demokraatiates ei ole kahjuks võimalik lõpuni üht joont hoida just sellepärast, et igaüks tahab meeldida ka oma valijatele.

Aga kas ühisosa on veel valitsuses veidi rohkem kui erimeelsust?

Meil on väga hea töine õhkkond. Kriitika ja tagasiside on hästi sisuline, ei ole isiklik. Nii nagu peabki olema.

Praegu käivad suuresti riigieelarve strateegia ümbervaatamise arutelud, valikud on endiselt ainult kehvad – kärpida või makse tõsta?

Nii on. Me teeme riigieelarve strateegia arutelusid iga kuu just seetõttu, et vältida seda, mida teie olete meile ette heitnud, et näed, prauh tulevad mingid asjad kogu aeg. Me peame alles augustis tegema neid otsuseid, aga valmistame igal kuul samm sammu haaval neid ette. Ministrid saavad pidevalt ülesanded, mida tuleb teha. 

Augustile eelneb juuli, mis on puhkuste kuu ja juulile eelneb juuni, mis on valimiste kuu. Kui palju see segab nii-öelda igapäevast konstruktiivset koostööd?

Väga palju ei sega. Euroopa Parlamendi valimistel kandideerib ikkagi ju ainult väga piiratud arv inimesi kõikidest erakondadest ja see ei tohiks segada. 

Valimistest kõneldes olete oma selge arvamuse öelnud, teie münti limonaadimasinasse ei lase, aga mida see limonaadimasin ise nüüd teeb?

Meil on nii, et  25. või 26. märtsini saab kandidaate esitada. Seejärel läheb sisevalimistel kandideerijate nimekiri lukku. Sisevalimised toimuvad aprilli alguseni, siis saavad erakonna inimesed oma meelsust väljendada. Meil on see hästi demokraatlik protsess. Seejärel kinnitab juhatus nimekirja toimkonna ettepanekul kandidaatide järjekorra, millega me lähme Euroopa Parlamendi valimistele.

Andrus Ansip on oma kandidatuuri esitanud?

Minu teada jah, või vähemalt igal juhul ta allkirju kogub.

Jääte oma arvamuse juurde ja edu talle ei soovi?

Mul ei ole tõesti põhjust seda teha. Ma jään oma arvamuse juurde, et meil on Euroopa Parlamenti vaja inimesi, kes seda tööd päriselt teevad. Näiteks sellistes kohtades nagu siseturukomisjon, kust tulevad kõik need direktiivid ja regulatsioonid, mida hiljem siin ette heidetakse. Mina olen olnud Euroopa Parlamendi saadik ja teinud seda tööd väga sisuliselt. Seal tuleb tegelikult võtta kõik need direktiivid lahti. See on suur koormus, et võidelda seal, kus on võitlemise koht. Sinna ei peaks valima inimesi, kes lihtsalt tahavad positsiooni selleks, et tegelikult siseriiklikus poliitikas kaasa lüüa.

Kas ma sain õigesti aru, et teie enda tulevik jääb ka pärast Euroopa Parlamendi valimisi Eestiga seotuks, nii et jätkate valitsusjuhina?

No ei saa ma kuskil ju käsi piibli peal vanduda. Ma toon teile sellise näite, et kaks Ameerika kuulsat senaatorit, Hillary Clinton ja Barack Obama, kui nad valiti senaatoriteks, siis küsiti neilt, et kas te lubate, et olete senaatoriaja lõpuni. Mõlemad lubasid, et on oma aja lõpuni senaatorid. Kahe aasta pärast olid USAs presidendivalimised, üks pidas seda lubadust ja teine ei pidanud. Kummast me siis rohkem teame – kas sellest, et Hillary pidas lubadust või Obamast, kes ei pidanud seda lubadust? Poliitikas muutub kõik päevadega, nii et ma ei saa öelda, mida ma teen homme või ülehomme. Praegu on minu soov jätkata peaministrina. Kas see on nii ka kuu või kahe pärast, seda ma ei saa käsi piibli peal vanduda.